Mis see on?

  • Korduma kippuvad keelenõuküsimused ehk keelenõuküsimuste KKK
  • Keeleinfo, mida ei leia EKI ühendsõnastikust või oskussõnastikest Sõnaveebis
  • Üldised teemad, mitte üksikküsimused
  • Sagedamini küsitud või hetkel ajakohased näited
  • Keelereeglid või muud lühikesed põhjendused koos näidete ja viidetega teatmiku või muude allikate juurde

Kas muret tekitav või murettekitav asjaolu?

Käändsõna ja kesksõna ühendid kirjutatakse lahku (nagu muud sõnaühendid). Näiteks muret tekitav asjaolu, isikut tõendav dokument, elektrit juhtiv tahm, energiat nõudev töö, nördimust tekitav tegu, kadedaks tegevad oskused, ärevaks muutvad mõtted. Liitomadussõnad kirjutatakse kokku (nagu muud liitsõnad). Näiteks murettekitav asjaolu, isikuttõendav dokument, elektritjuhtiv tahm, energiatnõudev töö, nördimusttekitav tegu, kadedakstegevad oskused, ärevaksmuutvad mõtted. Liitsõnamoodustus on eesti…

Mõttepunktid – tühikuga või ilma?

Mõttepunkte ehk kolme punkti (…) on tavaks kasutada lausekatkestuse tähistamiseks: Ma tulin siia niimoodi … poolmetsikult ~ Ma tulin siia niimoodi… poolmetsikult näitamaks, et lause küll enam-vähem lõpetatakse, aga öelda oleks veel palju: Ma kardan, et see talvel autos ööbimine ei ole hea mõte … ~ Ma kardan, et see talvel autos ööbimine ei ole hea mõte……

Liitlause lõpumärk

Rindlause lõpumärk oleneb viimasest osalausest. Järgmistes lausetes on viimane osalause küsiv ja seetõttu on lause lõpus küsimärk. Meie otsustasime väsitava kooliaasta lõpetada piknikuga, aga kuidas teete teie? Matkajad seisid valiku ees: kas jätkata oma teed või puhata paarkümmend minutit? Põimlause lõpumärk oleneb pealause liigist. Kui pealause on väitlause, on lause lõpus punkt: Tema sõnul tekitas…

Palun ja komad

Kiillause ehk kiil on sõltumatu osalause, mis on piltlikult öeldes nagu kiilutud teiste lauseliikmete vahele. Lühemad kiilud on tavaks panna komade vahele: See laps, räägitakse, on väga andekas. Kiilud on ka üte ja hüüund: Sul, Jüri, tuleb tööle hakata, Appi, puder kõrbeb! Esile tõstmata sõnakiilud, millele ei lange tunderõhk, nagu näiteks palun, on tavaks jätta…

Kas pihlakad lähevad punaseks või punasteks?

Kui lauses on sõna või fraas, mis väljendab lauses tegutseja omadust või seisundit, nimetavad keeleteadlased seda kas öeldistäiteks või öeldistäitemääruseks. Öeldistäide kuulub kokku ainult tegusõnaga olema ja on nimetavas käändes, nt Poiss on juba suur või See naine on õpetaja. Teiste tegusõnade juurde kuuluvaid nimisõnu ja omadussõnu nimetatakse öeldistäitemäärusteks ning need võivad olla saavas, olevas…

Ametinimetuste algustähest

Ametinimetused on eesti keeles tavaks kirjutada väikese algustähega. Näiteks peaminister, haridus- ja teadusminister, siseminister, kultuuriminister, rahandusminister, samuti õiguskantsler, maavanem, direktor, peadirektor, tegevdirektor jpt. Ka pöördumises jääb ametinimetus väikese tähega: Lugupeetud härra president!, Lugupeetud proua president!. President Presidendi institutsioon on tavaks kirjutada läbiva suure tähega: Vabariigi President. Näiteks Vabariigi Presidendi valimise korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise…

Muukeelsed nimed ja pealkirjad eesti tekstis

Muukeelseid nimesid ei ole tavaks eesti tekstis tõlkida ega kursiivi panna: (ansambel) Rolling Stones, (ajaleht) The Times, (ajakiri) National Geographic, (vermut) Martini Bianco, (auto) Blue Flame, (hotell) Nuova Riviera. Nimesid Skype (hääldus [skaip]) ja Google (hääldus [guug(e)l]) käänatakse häälduse ja kirjapildi lahknemise tõttu ülakomaga: Skype’i, Google’ist. Tegusõnana, mis väljendab Skype’i kasutamist, on käibel muganenud tüvega…

Nimi ja sidekriips

Ühesõnaline nimi on ne- või line-lõpulise omadussõnaga tavaks liita sidekriipsu abil: Tallinna-väline, Pätsi-aegne, Läänemere-äärsed ja Vahemere-äärsed maad, Tartu-poolses otsas, Eesti-sisene. Mitmesõnaline nimi on tavaks kirjutada ilma sidekriipsuta lahku: Konstantin Pätsi aegne. Kui liitnimes on sidekriips, on liitsõnas kaks sidekriipsu: Ida-Euroopa-aineline, Lääne-Virumaa-suurune. Vahel tuleb selguse huvides sidekriipsuga kokku kirjutada ka nimetäiend ja põhisõna: sakslaste suur Jaapani-huvi…

Kuidas kirjutada eurot?

Euro on Euroopa Liidu rahaühiku nimetus. Selle tähis on €. Eurosendi lühend on s. Vääringutel on rahvusvahelised kolmetähelised lühendid, euro oma on EUR. Tavatekstis on hinda tavaks väljendada sõna või tähisega: 10 eurot ~ 10 €, mitte valuuta rahvusvahelise lühendiga: 10 EUR. Kui summa järel on sõna euro või tähis €, siis on sendid tavaks…

Ülivõrde mitmuse vorm

Mitmuses ülivõrre näitab, et kirjeldatavatel olenditel, nähtustel või asjadel on omadust kõige suuremal määral, võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate olendite, nähtuste või asjadega. kuulub maailma kümne jõukaima riigi hulkaJõukaid riike on maailmas rohkemgi, ent need, kes asuvad edetabeli tipus, on jõukaimad ehk kõige jõukamad. Euroopa laastavaimad metsatulekahjudMets põles mujalgi Euroopas, kuid Hispaania ja Põhja-Portugali metsi…

Millise kujuga on jutumärgid?

Jutumärkide kuju sõltub pigem väljaande, asutuse vm tavadest, olemas ei ole ühtesid õigeid jutumärke. Kõige tüüpilisemad jutumärkide kujud eestikeelsetes tekstides on [„ “] ja [„ ”]. Palju kasutatakse ka kuju [“ ”]. Vt ka „Jutumärkide kuju“.

Eeslisandi ja isikunime ühildumine

Lisand on nimisõnaline täiend, mis täpsustab nime. Lisandit, mis on ainsuses ja paikneb nime ees, ei ole tavaks käänata. Näiteks Paku proua Tammele istet, Sõna anti president Karisele. Ainsuses eeslisand ühildub nimega järgmistel juhtudel. Kui eeslisand on sisuliselt tähtis ja seda soovitakse rõhutada. Näiteks Me ei rääkinud mitte baleriinist Maasikust, vaid ooperisolistist Maasikust. ne-, lane-…

Kuidas kirjutada e-liitsõnu?

e- on lühend sõnast elektrooniline või elektron-. Nii liitsõna, nt elektronpost, kui ka lühendliitsõna, nt e-post, e-kiri, e-pangandus, e-õpe, e-arve, e-pilet, on tavaks lause sees kirjutada väiketähega ja lause algul suurtähega. Lühendliitsõnu, mis algavad lühendiga m- (ehk ’mobiil-’) kirjutatakse samuti nagu vastavaid liitsõnu: m-makse samamoodi nagu mobiilmakse, m-pilet nagu mobiilpilet. Nimetus e-maksuamet on samasugune lühendliitsõna…

Lühendid IT ja IKT – kas sidekriipsuga või ilma?

IT (ehk infotehnoloogia) ja IKT (ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) on suurtähtlühendid. Kui suurtähtlühend on liitsõna osa, on tavaks liita see sõnaga sidekriipsu abil. Kui suurtähtlühend ei ole liitsõna osa, siis on tavaks kirjutada see ilma sidekriipsuta lahku. Kokku on tavaks kirjutada siis, kui ühend märgib liiki, moodustades mõiste. Näiteks– infotehnoloogiaspetsialist ~ IT-spetsialist– infotehnoloogiaettevõte ~ IT-ettevõte–…

Kuidas kirjutada aunimetusi nagu aasta ema?

Aunimetused on tavaks kirjutada väikese algustähega. Näiteks aasta õpetaja, aasta õpilane, aasta koolitaja, aasta naine, aasta ema, aasta isa, aasta põllumees. Aunimetusi antakse peale inimeste muulegi, nt aasta tegu, aasta auto, aasta muuseum, aasta ehitis, aasta küla. Nimetusele võib järgneda aastaarv, nt aasta ajakirjanik 2021, maksumaksja sõber 2017 (või pealkirjana „Maksumaksja sõber 2017“). Lihtsaim on…

Kuidas kirjutada pühasid?

Pühadel ja tähtpäevadel on nimetused, mida on tavaks kirjutada väikese algustähega. Näiteks jõulud, jõululaupäev, uusaasta. Ka soovides nagu Kauneid jõule!, Head vana aasta lõppu! ning Rahulikke jõulupühi ja ilusat aastavahetust! on tavaks kirjutada pühad väikese algustähega. Sõnal ja sõnaühendil on tehtud tähendusvahet: sõna vana-aasta ~ vanaaasta tähendab 31. detsembrit, sõnaühend vana aasta aga lõppevat aastat. Sõna…

Kuidas poolitada ööbikut? Aga Münchenit?

Kui sõna alguse silp koosneb ühest täishäälikust, siis pole tavaks seda poolitada. Sellised sõnad on näiteks ema, õue. Kui sõna algab täishääliku(te)ga, on tavaks sõna poolitada: öö-bik, õu-es, oo-ta-ma, uu-dis, lau-ast, oo-ke-an. Ühetähelise sõnasisese vokaalsilbi saab poolitamisel jätta eelmise silbi juurde: laua-le, laia-li, põua-ne, avau-se, või viia järgmise silbi juurde: lau-ale, lai-ali, põu-ane, õu-ele, ava-use…

Kas 10 000 meetrine, 10 000-meetrine või 10 000meetrine?

ne- ja line-liitelised omadussõnad on tavaks kirjutada kas arvuga kokku või sidekriipsuga: 10-meetrine ~ 10meetrine. Viie- ja enamanumbrilised arvud on võimalik jagada tagantpoolt (alates ühelistest) kolme kaupa, nt 10 000. Juhul kui arvu sees tühik on, on ne- ja line-liitelised omadussõnad tavaks kirjutada kas sidekriipsuga või arvuga kokku: 10 000-meetrine ~ 10 000meetrine, 9000–10 000-eurone ~ 9000–10 000eurone. Samas, kui…

Kas lapsevanemad või lastevanemad?

Vahel on tehtud vahet, et lapsevanemad on ühe lapse ja lastevanemad mitme lapse või ka mingi kollektiivi laste vanemad (näiteks lastevanemate koosolek). Sõnatähenduste piir ei ole siiski kuigi range, sõna valik oleneb kontekstist. Vt ka lapsevanem ja lastevanemad EKI ühendsõnastikust.

Kas suur tänu või suured tänud?

Keelekasutuses on levinud tänamisväljendid nii ainsuses tänu ja suur tänu kui ka mitmuses tänud ja suured tänud. Täpsemalt esineb eesti keele ühendkorpuses 2021 väljend suur tänu ligi 47 000 korda ja suured tänud 32 000 korda. Mitmuses tänud või suured tänud võivad olla seotud inglise väljendiga thanks, kuid ei pruugi olla, sest mitmuses kasutati neid…

Kas Sina/sina või Teie/teie?

Ei ole keelereeglit, mis määraks igaks olukorraks sobiva pöördumise variandi. Valik sõltub suhtlusolukorrast, asutuse tavadest jpm. Viisakus-Sina ja viisakus-Teie (kui pöördutakse ühe inimese poole) on tavaks kirjutada suure algustähega. Loe ka Arvi Tavasti artiklit „Muidugi sinatame. Aga mitte sunnitult“.

Kas Eesti ja Läti president või presidendid?

Eesti president ja Läti president on rindühend, kus kordub põhi, st sõna president. Kui omastavaliste täienditega rindtarindi korduv ainsuslik põhi ära jätta, siis on võimalik kasutada nii ainsust kui ka mitmust. Näiteks Eesti ja Läti president ~ presidendid; Tiidu, Mari ja Peetri allkiri ~ allkirjad. Ainsuse kasutamise puhul on abiks ka eelteadmised (teatakse, et Eestil…

Kas 20-protsendiline, 20%-line või 20% hinnaalandus?

Arvu järele on võimalus kirjutada nii sõna protsendiline kui ka ainult märk. Märgile tuletusliidet -line ega -ne ei lisata. Näiteks 20-protsendiline ~ 20protsendiline ~ 20% hinnaalandus, 3,5-protsendine ~ 3,5protsendine ~ 3,5% rasvasisaldus, 0,4-promilline ~ 0,4promilline ~ 0,4‰ joove. Käänamisel ilmneb märgi kääne järgnevast sõnast. Näiteks 28-tollisel ~ 28tollisel ~ 28ʹʹ ekraanil, 10-kraadise ~ 10kraadise ~…

Kuidas kirjutada kokku sulanud sõnu ja nimesid (nt kulka, Kumu)?

Sulandsõnad on sõnade osadest moodustatud tehissõnad. Näiteks rula (rull-laud), kulka (kultuurkapital), sudu (suits ja udu), vebinar ~ veebinar (ingl webinar < web-based seminar ’veebiseminar’). Sulandsõnad kirjutatakse läbiva väiketähega. Sulandnimed on nimede, nimetuste, sõnade või nende ühendite osadest moodustatud nimed. Näiteks Tansaania (Tanzania < Tanganyika + Zanzibar), Kumu (kunstimuuseum), Taltech (Tallinn + technology ’Tallinna tehnikaülikool’). Sulandnimed…

Kuidas kirjutada õppeaastaid?

Õppeaastate kirjutamiseks on mitu võimalust. Õppeaasta lühend on õa. Arvude vahel saab kasutada kaldkriipsu: 2010/11. õa (punkt on ainult teise arvu järel); mõttekriipsu: 2010.–11. õa (punkt on mõlema arvu järel); sidekriipsu: 2010.-11. õa (punkt on mõlema arvu järel). Punkte ei ole tavaks lisada, kui arvud on lühendi õa järel: õa 2010/11, õa 2010–11 (mõttekriipsuga), õa…

Mis on protsent ja mis protsendipunkt?

Majandusmatemaatikas tehakse vahet protsendimääral ja protsendimäära muudul. Protsendimäär on osa suurus tervikust, see esitatakse protsentides. Protsendimäära muutu väljendatakse protsendipunktides. Näiteks: kui laenuintress on 3% ja see kasvab 2% (protsenti), siis tehakse tehe 3% × 1,02 = 3,06% kui laenuintress on 3% ja see kasvab 2 PP (protsendipunkti), siis tehakse tehe 3% + 2% = 5%…

Kuidas hääldada ja käänata firmanime Nike?

Firma Nike hääldab oma nime [naiki], nagu on jumalanna Nike hääldus inglise keeles. Sellisel juhul käänatakse omastavas käändes Nike [naiki] ja osastavas Niket [naikit]. Näiteks Nike jalanõud. Nii inglis- kui eestikeelses kasutuses on levinud ka Nike hääldus [naik]. Sellisel juhul käänatakse omastavas käändes Nike’i [naiki] ja osastavas Nike’i [n`aiki]. Näiteks Nike’i jalanõud. Vt ka „Ülakoma“.

Kas väljaspool Tallinna või Tallinnat?

Kohanime Tallinn on kokkuleppeline käänata osastavas käändes ilma t-täheta: väljaspool Tallinna. Nime Tallinn käänamise eeskujuks on sõna linn: Tallinn : Tallinna : Tallinna nagu linn : linna : linna. Samamoodi on tavaks käänata tuntud likööri nime: joob Vana Tallinna.

Kuidas käänata ff-iga lõppevaid võõrisikunimesid?

Võõrisikunimed alluvad eesti keeles harilikult ainult vältemuutusele, mitte pikkuse muutusele. Seetõttu on nimetavas ff-iga lõppevatel võõrisikunimedel ka omastavas kaks f-i. Sama põhimõtet on rakendatud eestlaste ff-lõpuliste isikunimede käänamisel. Näiteks perekonnanimed Beckendorff : Beckendorffi : Beckendorffi, Gutslaff : Gutslaffi : Gutslaffi, Middendorff : Middendorffi : Middendorffi, Mikoff : Mikoffi : Mikoffi, Neff : Neffi : Neffi,…

Kuidas kasutada liitsõnas kreeka tähti?

Kreeka tähti on tavaks ühendada järgneva sõnaga sidekriipsu abil, näiteks α-osake, β-karoteen, γ-kiirgus. Kreeka tähtede nimetused on tavaks kirjutada liitsõnas ilma sidekriipsuta. Näiteks alfaisane, beetafunktsioon, omikrontüvi. Vt lähemalt „Kreeka tähed liitnimisõnas“.

Millal kasutatakse Eesti kohanimedes sise-, millal väliskohakäändeid (Türil, aga Paides)?

Eesti kohanimes sisekohakäänete (sisse-, sees-, seestütlev kääne) või väliskohakäänete (alale-, alal-, alaltütlev kääne) kasutamisel järgitakse kohalikku tava. Kindlaid reegleid selle kohta ei ole, enamasti on kohalikku tava lihtsalt vaja teada. Näiteks on Türi linna nime tavaks käänata väliskohakäänetes: Türile, Türil, Türilt, aga Paide linna nime sisekohakäänetes: Paidesse, Paides, Paidest. Osa nimesid kasutatakse ühes piirkonnas sise-,…

Millal käänatakse nime ülakomaga?

Ülakoma on tavaks nime käänates lisada siis kui nimi lõpeb kirjas kaashäälikuga, aga häälduses täishäälikuga. Näiteks Andrew’le [ändrjuule], Shaw’ näidend [šoo]; kui nimi lõpeb kirjas täishäälikuga, aga häälduses kaashäälikuga. Näiteks Cambridge’is [keimbridžis], Milne’iga [milniga]. Ülakoma ei ole tavaks nime käänates lisada siis kui nimi lõpeb kirjapildis kaashäälikuühendiga, mis hääldub ühe kaashäälikuna. Näiteks Bachil [bahhil], Strasbourgis…

Kas lause alguses on nublu või Nublu, iPhone või Iphone?

Lauset on tavaks alustada suure tähega. Eripäraste nimekujude korral võib lause algusesse sattuda ka väike täht. Näiteks artist nublu kirjutab oma nime väikse tähega. See on tema õigus. Rööpvariant on nimekirjutuse tava järgiv suure tähega Nublu. Niisamuti on lause algusesse sattudes rööpvariandid näiteks iPhone ~ Iphone, easyJet ~ Easyjet, eSwatini ~ Eswatini jt. Vt lähemalt…

Mida keelenõuandjatelt küsida?

Eesti Keele Instituudi keelenõuandjad vastavad küsimustele, mis puudutavad eesti üldkeele kasutust: õigekiri (suur ja väike algustäht, kokku- ja lahkukirjutamine, kirjavahemärgid, nimede õigekiri jne), vormiõpetus (sõnade käänamine, pööramine ja võrdlemine), sõnamoodustus (tuletus ja liitmine), sõnatähendused, lausestus, sõnastus. Püütakse vastata terminiküsimustele. Keelenõuandjad ei paku keelenõuküsimustele vastates järgnevaid teenuseid: tekstide tõlkimine (vrd termininõu antakse); keeletoimetamine; õigusnõu andmine; koolitööde…

Kuidas vormistada viidet ja kirjanduse loetelu?

Igal väljaandel, ülikoolil, kirjastusel jne on oma tava, kuidas vormistatakse viiteid ja kirjanduse loetelu. Eeskujuks vt nt järgmiste väljaannete tavasid. Keel ja Kirjandus Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat Vt ka „Viitamine“.

Kui pikk sõna kirjutatakse lahku?

Kui kokkukirjutatud sõna kipub liiga pikaks, siis saab selle pikkuspõhimõtte alusel kirjutada lahku. Näiteks aastalõpu koosviibimine, keskkonnakaitse teemaline, murdmaateatejooksu võistlused. Tavaks on lahku kirjutada alates neljast osast koosnevad liitsõnad. Kolmest osast koosnevaid liitsõnu on kokku kirjutatud: sünnipäevapidu, loodushoiuteemaline, odaviskevõistlused. Liiga pikaks kippuvaid kokkukirjutisi saab lisaks liigendada ka loetavussidekriipsu abil: jalgpalli-meistrivõistlused ~ jalgpalli meistrivõistlused, köögivilja-püreesupp ~…

Kuidas moodustada nimedest lik-liitelisi omadussõnu?

Nimetuletised, näiteks lik-liitelised nimetuletised, on tavaks kirjutada väikese algustähega. Tuletusalune nimi jäetakse algupärasele kujule. Näiteks Newton > newtonlik, Richard > richardlik, Dalí > dalílik, Lõuna-Eesti > lõunaeestilik. Kui alussõnaks on astmevahelduslik nimi, mis on nimetavas käänes pearõhust alates ühe- ja omastavas käänes kahesilbiline, saab tuletustüveks võtta ükskõik kumma tüvekuju: Faust > faustlik ~ faustilik, Shakespeare…

Kas ja ette käib koma?

Vahel satub sidesõna ja lauses sellisesse kohta, kus tema ette pannakse koma. Sest koma sõltub lause struktuurist. Koma ei ole tavaks panna ja ette siis, kui ta on rinnastav sidesõna. Näiteks Linn ja ülikool loovad koostöös teaduskeskuse, Ma ei tea seda ja see ei huvitagi mind. Koma võib sattuda ja ette kõrvallause(te)ga liitlauses. Näiteks Ta…

Millal on koma sidesõnade nagu ja kui ees?

Koma on tavaks lisada, kui sidesõnaga nagu või kui algavas (kõrval)lauses on tegusõna. Näiteks Ta vaatas mind, nagu oleksin võõras, Kui käed külmetavad, pane kindad kätte. Koma ei ole tavaks lisada, kui sidesõnaga nagu või kui ei alga (kõrval)lause ehk tegusõna puudub. Näiteks Ta vaatas mind nagu võõrast, Käed on külmad kui jää. Vt lähemalt…

Millal on kohanimi suure tähe ja millal väikse tähega?

Kohanime on tavaks kirjutatada suure tähega, kui see näitab: kohakuuluvust. Näiteks Eesti kirjanik on ükskõik mis rahvusest kirjanik, kes elab Eestis, ja Saksa auto on Saksamaal toodetud auto; liiki. Näiteks Soome kelk on kelgu liik, Hollandi juust on juustusort. Kohanime on tavaks kirjutada väikse tähega, kui näitab keele-, rahva- või hõimunimetust. Näiteks eesti kirjanik on…

Kas ajamäärus on vahel nimetavas käändes (iga nädal)?

Ajamäärus on sõna või sõnaühend, mis vastab küsimusele millal?. Seda kasutatakse tavaliselt kas alalütlevas või seesütlevas käändes, nt Me elame sündmusrikkal ajal, Minevikus oli kõik teisiti. Kuna aega näitav tähendus ilmneb enamasti juba nende sõnade tähendusest, mitte niivõrd käändest, siis kasutatakse mõnel juhul rööpselt ka nimetavat käänet. Näiteks Eelmine aasta ~ eelmisel aastal oli soe…

Kui inimene on 47-aastane, kui vana ta siis on? Kuidas kirjutada vanuseid?

47-aastane inimene on neljakümnendates aastates, aga käib oma viiekümnendaid eluaastaid. Aastate puhul: aastad 1940–1949 olid neljakümnendad ehk 1940ndad; 1935. aasta jäi 1930ndatesse; praegu on 2020ndad ehk 21. sajandi kolmas kümnend. Kokku või lahku? Sõna aastane on ne-omadussõna, mis on tavaks kirjutada arvuga kokku kas tühikuta või sidekriipsuga: 47aastane ~ 47-aastane, 70aastaste ~ 70-aastaste. Kui sõna…

Kas ainsus või mitmus: sisestasime numbri oma telefoni või telefonidesse?

Tegusõna olema korral ühildub alus öeldistäitega arvus. Näiteks Ta on laps või Nad on lapsed, Ta oli tubli või Nad olid tublid. Teiste tegusõnade korral saab öeldise laiend olla nii ainsuses kui ka mitmuses. Näiteks Me sisestasime numbri oma telefoni ~ telefonidesse. Vt lähemalt „Öeldistäite ühildumine alusega“ (lk 428–429).

Millal lisatakse tere järele kirjavahemärk?

Koma on tavaks lisada sõna tere järele, kui sellele järgneb üte. Näiteks pöördumise alguses: Tere, Liina!, Tere, Eesti!, Tere, sõbrad!, Tere, hommikupäike!. Üte on see, kelle või mille poole pöördutakse. Kui pöördumise alguses ei järgne sõnale tere üte, siis on tavaks jätta kirjavahemärk ära või lisada hüüumärk: Tere või Tere!. Koma ei ole tavaks lisada…

Kuidas kirjutatakse eestikeelses tekstis haiguste ladinakeelseid nimetusi?

Haiguste ladinakeelseid nimetusi on eesti keeles tavaks kirjutada tsitaatkeelenditena: väikese algustähega ja kaldkirjas. Näiteks sclerosis multiplex, epilepsia myoclonica, scoliosis osteopathica. Neid käänatakse ülakoma abil: sclerosis multiplex’ist, epilepsia myoclonica’ga. Vt lähemalt „Tsitaatsõnade kirjutamine“.

Millal kasutada aadressi kirjutamisel komasid?

Koma on tavaks panna nimetavas käändes kohaväljendite vahele: Tema aadress on Harju maakond, Tallinn, Malmi tänav 10. Koma ei ole tavaks panna: kohakäändes olevate hõlmavate kohaväljendite korral: Ta elab Harju maakonnas Tallinnas Malmi tänaval; kui aadressi osad on eri ridadel (nt ümbrikul): Eesti Keele InstituutRoosikrantsi 610119 Tallinn Vt lähemalt „Koma“.

Kuidas kirjutada iluuisutamise hüppeid?

Iluuisutamise hüpete nimetusi on eesti keeles tavaks kirjutada tsitaatsõnadena, st väikese algustähega ja kaldkirjas, näiteks flip, toe loop. Osa hüpete nimetusi on tulnud isikunimedest, ka need kirjutatakse tsitaatsõnadena, näiteks axel, lutz, rittberger, salchow. Need on justkui nimedest saadud üldsõnad. Vt lähemalt „Tsitaatsõnade kirjutamine“, „Võõrnimedest saadud üldsõnade kirjutamine“.