Mis on EKI teatmik?
- EKI ühendsõnastiku paariline
- Pidevalt täiendatav ainestik tänapäeva eesti keele kohta, sh õigekirjareeglid, keelenõuanded ja muud teatmematerjalid
EKI teatmikust lähemalt
Lühitutvustus
Lühitutvustus
EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toimetanud Peeter Päll (peatoimetaja), Tiina Paet, Margit Langemets. Koostanud Peeter Päll, Maire Raadik, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Lydia Risberg, Arvi Tavast. Eesti Keele Instituut 2022–. eki.ee/teatmik/ (vaadatud PP.KK.AAAA.)
Nõu ja jõuga on kaasa aidanud veel Jelena Kallas, Kristina Koppel, Geda Paulsen, Heete Sahkai, Ülle Viks, Mari Vaus, Kairi Tamuri, Ülle Allsalu, Katrin Hallik, Katre Kasemets. Aitäh!
Teatmiku tehnilise lahenduse on teinud Reigo Tuulik. Tehnilist tuge pakub Indrek Hein.
Haljala, Iisaku, Jõhvi, Kadrina, Lüganuse, Rakvere, Simuna, Vaivara, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula ja Väike-Maarja kihelkond.
Helme, Kolga-Jaani, Kõpu, Paistu, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond.
Kambja, Kodavere, Kursi, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Nõo, Otepää, Palamuse, Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste, Tartu-Maarja, Torma, Võnnu ja Äksi kihelkond.
Audru, Halliste, Häädemeeste, Karksi, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond ning Kihnu.
Anseküla, Jaani, Jämaja, Kaarma, Karja, Kihelkonna, Kärla, Muhu, Mustjala, Pöide, Püha, Ruhnu ja Valjala kihelkond.