Pidevalt täiendatav ainestik tänapäeva eesti keele kohta, sh õigekirjareeglid, keelenõuanded ja muud teatmematerjalid.

EKI teatmik

Lühitutvustus. NB! Lisatud “Otsiabi” (06.06.2025).

EKI ühendsõnastik

Detsembris 2025 on ilmumas “Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025”.

Koostajad ja toimetajad

Peeter Päll (peatoimetaja), Tiina Paet, Margit Langemets. Koostanud Peeter Päll, Maire Raadik, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Tuuli Rehemaa.

Tänuavaldused

Nõu ja jõuga on kaasa aidanud veel Arvi Tavast, Ülle Viks, Lydia Risberg, Jelena Kallas, Kristina Koppel, Geda Paulsen, Heete Sahkai, Ene Vainik, Mari Vaus, Susanna Oja, Eleri Aedmaa, Tiiu Kivistik, Reet Hendrikson, Ülle Allsalu, Katrin Hallik, Katre Kasemets, Kairi Tamuri. Aitäh!

Teatmiku tehnilise lahenduse on teinud Reigo Tuulik. Tehnilist tuge pakub Indrek Hein.

Kuidas viidata?

EKI teatmik: Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toimetanud Peeter Päll (peatoimetaja), Tiina Paet, Margit Langemets. Koostanud Peeter Päll, Maire Raadik, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Tuuli Rehemaa, Arvi Tavast. Eesti Keele Instituut 2022–. https://eki.ee/teatmik/ (vaadatud PP.KK.AAAA).

Autori nimega artiklite puhul palume viidata autori kaudu, näiteks:

(Langemets 2023)

Langemets, Margit 2023. Kaubamärgid. – EKI teatmik: Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toimetanud Peeter Päll (peatoimetaja), Tiina Paet, Margit Langemets. Koostanud Peeter Päll, Maire Raadik, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Tuuli Rehemaa, Arvi Tavast. Eesti Keele Instituut 2022–. https://eki.ee/teatmik/kaubamargid/ (vaadatud PP.KK.AAAA).

 

Viimati loodud artiklid

Liiasus

Liiasus, st info kordamine kui tavapärane nähtus keeles.

Sõnaühend ja liitsõna

Millal eelistada sõnaühendit, millal liitsõna? Nimisõnafraase, kus sama sisu saab rööpselt väljendada liitsõnaga.

Rahvaste kohanimesid III

Koostamisel

3. osa: muud Uurali keelte kohanimed (eesti keelesaarte, isuri, liivi, vadja, vepsa jm).

Omasõna ja võõrsõna vahekord

Varem on antud soovitusi eelistada omasõnu võõrsõnadele. Tänapäeva keelekorraldusallikates soovitatakse kasutajal arvestada selliseid asjaolusid, nagu eriala traditsioon, teksti kasutusvaldkond, sihtrühm ja teksti loomise eesmärk.