Indoeuroopa keelkonda omaette haruna kuuluv albaania keel (shqip) on ametikeel Albaanias ning kaasametlik keel Kosovos (koos serbia keelega), Põhja-Makedoonias (makedoonia keele kõrval) ja Montenegros (montenegro keele kõrval lisaks bosnia, horvaadi ja serbia keelele). Vähemuskeele staatus on tal Horvaatias, Itaalias, Rumeenias ja Serbias. Albaania keelel on kaks peamist murderühma: toski (lõuna pool) ja geegi (põhja pool Shkumbini jõge), kirjakeel rajaneb toski keelekujul.
Kirjutus
Albaania keel kasutab ladina kirja, milles on lisamärkidega tähti. Albaania tähestik sisaldab ka täheühendeid:
A a, B b, C c, Ç ç, D d, Dh dh, E e, Ë ë, F f, G g, Gj gj, H h, I i, J j, K k, L l, Ll ll, M m, N n, Nj nj, O o, P p, Q q, R r, Rr rr, S s, Sh sh, T t, Th th, U u, V v, X x, Xh xh, Y y, Z z, Zh zh.
Eesti tekstis kirjutatakse albaania nimesid muutmata kujul, st originaalipäraselt.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on albaania nimedes enamasti eelviimasel, vahel viimasel silbil. Sõnastikes märgitakse rõhku akuudiga (´), ent tavakirjaviisi see ei kuulu.
Pikemalt
Rõhu paiknemine näiteks olevates nimedes on üle kontrollimata.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| c | [ts] | Bajram Curri [bairam tsurri] |
| ç | [tš] | Çamëri [tšamər·i], Deçan [detš·an] |
| dh | [ð] | Drini i Bardhë [drini i barð] |
| ë | [ə] | Fushë Kosovë [fuš koss·oov] |
| (ei hääldu sõna lõpus, pikendab viimast täishäälikut) | Gjakovë [djak·oov], Pejë [pei] | |
| gj | [dj] ~ [d’] | Gjakovë [djak·oov], Gjirokastër [djirok·astər] |
| ll | [l] (tume l nagu vene л) | Ballsh [balš] |
| q | [tj] ~ [t’] | Peqin [petjin] |
| s | [ss] täishäälikute vahel | Kosovë [koss·oov] |
| sh | [š] | Prishtinë [prišt·iin] |
| th | [θ] | Mali i Thatë [mali i θat] |
| x | [dz] | Bërxull [bərdz·ul] |
| xh | [dž] | Enver Hoxha [enver hodža] |
| y | [ü] | Bregu i Shtyllasit [bregu i štülasit] |
| zh | [ž] | Lezhë [leež] |
Isikunimed
Albaania isikunimemall on eesnimi + perekonnanimi. Nt Adil Berisha.
Tüüpiline perekonnanime lõpp on –aj, nt Cobaj, Sylaj, Dreshaj. Nimenäited:
- mehenimed
Adil, Agim, Agron, Arjan, Kreshnik, Thoma; - naisenimed (tavaliselt a– või e-lõpuga)
Ada, Dlia, Justina; - perekonnanimed
Agani, Prenkpalaj, Ajeti, Daci, Isufaj, Prela.
Perekonnanimed võivad viidata hõimule või klannile, kust nimekandja pärit, või ka kohale, nt Tirana. Valdav osa perekonnanimesid on pärit hüüdnimedest, kohanimedest või ametinimetustest ehk tiitlitest.
Kohanimed
Liigisõnad. Albaania kohanimedes esineb liigisõna tavaliselt nimetuuma ees, nende vahel on siduv artikkel i või e, nt liqeni i Shkodrës (Shkodëri järv), gjiri i Durrësit (Durrëse laht), kepi i Gjuhës (Gjuhë neem). Nimetuum on omastava käände vormis. Lause sees algab liigisõna väiketähega, kuigi kohtab ka suurtähelisi näiteid. Kui liigisõna tõlkida, siis jääb siduv artikkel ära ning taastatakse nimetuuma nimetavaline vorm (millest tuleneks eesti keele omastava vorm), seejuures naissoo lõpp –ës → –ë (lumi i Kalasës → Kalasë jõgi), meessoo lõpp –it või –ut jääb ära (mali i Shebenikut → Shebenik ehk Shebeniki mägi, lumi Molishtit → Molisht). Kui nimetuum on omadussõna, siis liigisõna ei tõlgita, nt Mali i Thatë.
Määramata ja määratud vorm. Albaania keeles on grammatiliselt igal nimisõnal olemas kaks vormi: määramata (indefiniitne) ja määratud (definiitne), mida nt inglise keeles väljendavad artiklid a ja the. Albaania keeles kirjutatakse artikkel nime järele nimega kokku. See hõlmab ka kohanimesid ning sunnib valima, mida kasutada põhinimena. Vrd albaania kohanimesid määramata (kaldkriipsu ees) ja määratud (kaldkriipsu järel) vormis: Tiranë/Tirana, Çamëri/Çamëria, Delvinë/Delvina, Durrës/Durrësi, Gjirokastër/Gjirokastra, Korçë/Korça, Peqin/Peqini, Shkodër/Shkodra. Albaania keeles sõltub emma-kumma vormi kasutamine lause tüübist, sageli täpsemalt kaassõnast. Nt Albaania teeviitadel kasutatakse määramata vormi, sest võimaliku kaassõnana tajutakse sel juhul sõna në ‘(kuhugi)’. Näidiseks ka neli lauset, millest esimeses kahes on pealinna nimi määramata, teises kahes määratud vormis:
- Shkojmë në Tiranë ‘Lähme Tiranasse’.
- Kam lindur në Tiranë ‘Olen sündinud Tiranas’.
- Tirana është kryeqyteti i Shqipërisë ‘Tirana on Albaania pealinn’.
- Sa e bukur që është Tirana ‘Kui kaunis on Tirana’.
Rahvusvaheliselt puudub selge kokkulepe, millist albaania kohanime vormi kasutada esikohal, soovitused on vastukäivad.
- Robert Elsie “Historical Dictionary of Albania” (2004) mainib “rahvusvahelist soovitust” kasutada naissoost kohanimede puhul määratud vormi, meessoost kohanimede puhul määramata vormi.
- Tänapäeva Albaanias kasutatakse esindusvormina üldiselt määramata vormi, v.a juhul, kui nimi sisaldab liigisõna. Liigisõnaga kohanimed on määratud vormis. Seda tava soovitab järgida ka Briti kohanimekomitee (PCGN), tehes erandi Tiranale.
- Kosovos tarvitatakse väidetavalt naissoost kohanimede puhul määramata vormi, meessoost kohanimede puhul aga määratud vormi.
- Albaaniakeelne Wikipedia paneb märksõnaks nii Albaanias kui ka Kosovos määratud vormid.
- Albaania nimede vene transkriptsiooni juhend (1959) näeb ette lähtuda alati määratud vormist, erandina siiski Берат, Дрин, Дуррес, Кукес, Поградец, Церрик, Шкодер, Эльбасан.
Albaania tava põhjal võib soovitada kasutada esikohal albaania kohanimede määramata vorme, albaania liigisõnaga nimede puhul määratud vorme. Erandina oleksid Tirana ja Prishtina puhul esikohal samuti määratud vormid.
Üksteisele vastavad määramata ja määratud vormi lõpud on esitatud järgmises tabelis. Vt ka kohanimeosiste sõnastikku.
| Määramata | Määratud | Sugu | Näited (määramata/määratud) |
|---|---|---|---|
| -C (kaashäälikuga lõppev, v.a g, h, k) | -Ci | M | Bilisht/Bilishti, Devoll/Devolli, Kukës/Kukësi |
| -C (g, h, k-ga lõppev) | -Cu | M | Koplik/Kopliku |
| -e | -ja | N | lule/lulja ‘lill’ |
| -ë | -a | N | Korçë/Korça, Pukë/Puka |
| -ër | -ri | M | libër/libri ‘raamat’ |
| -ër | -ra | N | Gjirokastër/Gjirokastra |
| -i | -ia | N | Peshkopi/Peshkopia |
| … | -t | K | … |
Kohanimeosiste sõnastik (kohanimedes sagedamini esinevad sõnad jm osised)
Kaldkriipsu eel on määramata, kaldkriipsu järel määratud vorm.
- bardhë – valge
- cep/cepi – neem
- det/deti – meri
- fushë/fusha – väli, tasandik
- gji/gjiri – laht
- gjol/gjoli – järv
- ishull/ishulli – saar
- jugë/jugu – lõuna-
- kep/kepi – neem
- kodër/kodra – küngas, kõrgendik
- kreshtë/kreshta – mäeahelik
- kuq – punane
- lindje/lindja – ida
- liqen/liqeni – järv
- lum/lumi – jõgi
- madh (math) – suur
- mal/mali – mägi
- ngushtidë/ngushtida – väin
- nisi/nisia – saar
- perëndim/perëndimi – lääs
- poshtëm – alumine
- pyll/pylli – mets
- ri – uus
- rreth/rrethi – ringkond
- shën/shënjtë – püha
- sinisi/sinisia – poolsaar
- sipërm – ülemine
- veri/veriu – põhi, põhja-
- vjetër – vana
- vogël – väike
- zezë, zi – must
Albaania ala kohta käivad eksonüümid: Albaania (Shqipëria), Dinaari mäestik (Alpet Dinaride), Põhja-Albaania Alpid (Alpet e Shqipërisë).
Kirjandus
- A Guide to Names and Naming Practices. – United Kingdom, March 2006 (p. 30 Albanian) (vaadatud 01.09.2021).
- Çlirim Bidollari, Das albanische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler und Silvio Brendler. Hamburg: Baar 2007, S. 46–56.
- Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Tallinn 2018, lk 1227.