Indoeuroopa keelkonda omaette haruna kuuluv armeenia keel (հայերեն hajeren) on Armeenia ametikeel. Armeenlastel on kaks kirjakeelt: idaarmeenia (kasutatakse peamiselt praeguses Armeenias) ja läänearmeenia (kõneldi varem Ida-Türgis, nüüd kasutab seda armeenlaste diasporaa).
Kirjutus
Armeenia keel kasutab oma kirja (Հայոց գրեր hajotsh grer), mis on pärit 4. saj-st pKr ja on tähtkiri. Armeenia tähestik (sulgudes vaste eesti transkiptsioonis):
Ա ա {a}, Բ բ {b}, Գ գ {g}, Դ դ {d}, Ե ե {e/je}, Զ զ {z}, Է է {e}, Ը ը {õ}, Թ թ {th}, Ժ ժ {ž}, Ի ի {i}, Լ լ {l}, Խ խ {h(h)}, Ծ ծ {ts}, Կ կ {k}, Հ հ {h}, Ձ ձ {dz}, Ղ ղ {gh}, Ճ ճ {tš}, Մ մ {m}, Յ յ {j}, Ն ն {n}, Շ շ {š}, Ո ո {o/vo}, Չ չ {tšh}, Պ պ {p}, Ջ ջ {dž}, Ռ ռ {r}, Ս ս {s}, Վ վ {v}, Տ տ {t}, Ր ր {r}, Ց ց {tsh}, Ու ու {u}, Փ փ {ph}, Ք ք {kh}, Եւ և {ev/jev}, Օ օ {o}, Ֆ ֆ {f}.
Armeenia nimede kirjutamiseks ladina tähtedega ei ole ühtset rahvusvahelist süsteemi. Armeenias on omaladina väljatöötamisel. Paljud lähtuvad ingliskeelsetes riikides kasutusel olevast süsteemist (BGN/PCGN 1981), ent ei pruugi seda teha täielikult, nt jättes ära hõngust tähistava ülakoma.
Eesti tekstis kasutatakse armeenia nimede edasiandmiseks armeenia-eesti tähetabelit (1975), selle kõrval on armeenia isikunimede fikseerimiseks Eesti dokumentides võimalik kasutada ka Armeenias kehtivaid reegleid.
Inglise transkriptsiooni (BGN/PCGN 1981) saab teisendada eesti transkriptsiooni järgmise tabeli alusel.
| Tähed | Näited |
|---|---|
| ch → tš | Acharkut → Atšarkut, Chambarak → Tšambarak |
| ch’ → tšh | Ach’aghu → Atšhaghu, Ch’arents’avan → Tšharentshavan |
| j → dž | Ajabaj → Adžabadž, Jajurr → Džadžur |
| k’ → kh | Aghberk’ → Aghberkh, K’ajaran → Khadžaran |
| kh → h(h) | Aghyokhush → Aghjohhuš, Akht’ala → Ahthala, Khnatsakh → Hnatsahh |
| p’ → ph | Ajap’nyak → Adžaphnjak, P’ambak → Phambak |
| rr → r | Antarramej → Antaramedž, Rrind → Rind |
| sh → š | Aygeshat → Ajgešat, Shaghat → Šaghat |
| t’ → th | Aynt’ap’ → Ajnthaph, T’alin → Thalin |
| ts’ → tsh | Aghts’k’ → Aghtshkh, Ts’amak’aberd → Tshamakhaberd |
| y → j (täishääliku ees või järel) | Aygavan → Ajgavan, Yanikh → Janihh, Yeghegis → Jeghegis |
| y → õ (kaashääliku ees) | Ynch’adzori → Õntšhadzori, Yndzak → Õndzak |
| zh → ž | Azhdahak lerr → Aždahak ler |
Teadus- ja teatmekirjanduses võib veel kohata ISO 9985:1996 transliteratsiooni. Selle vasteid saab eesti transkriptsiooni vasteteks teisendada järgmiselt: ç → ts, c’ → tsh, č → tšh, č̣ → tš, e (ե) → e/je, ē (է) → e, ë → õ, ġ → gh, j → dz, ǰ → dž, k’ → kh, o (օ) → ò, o (ո) → o/vo, ow → u, p’ → ph, ṙ → r, t’ → th, x → h(h), y → j.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on armeenia nimedes viimasel silbil, v.a üksikud erandid.
Pikemalt
Kõik olulisemad hääldusseigad kajastuvad transkriptsioonis. Häälikud g, b, d sarnanevad rohkem eesti g, b, d-le, st pole väga helilised. Nagu gruusia keeles eristatakse ka armeenia keeles hõngusega ja hõnguseta häälikuid, esimesi märgib eesti transkriptsioonis lisatud h (kh, ph, th, tsh, tšh), mille väljahääldamine lihtsustatud häälduse puhul pole tingimata vajalik. Armeenia s täishäälikute vahel on täishelitu, hääldub [ss].
Kuigi armeenia tähestikus on täht ը (õ), kasutatakse seda harva. Samas on keeles palju kaashäälikuühendeid, mille vahele see häälduses ilmub, nt Մկրտիչ Mkrtitšh hääldub [mõkõrt·itšh], Փխրիկյան Phhrikjan [phõhrikj·an].
Isikunimed
Armeenia nüüdne isikunimemall on eesnimi + perekonnanimi. Nt Tigran Avetisjan. Varem on olnud ka kolmeosalisi isikunimesid, mille üks osis on isanimi, nt Sargis Ankelakothetshi ordi Zavikin (Sargis Ankelakothi linnast, Zaviki poeg).
Eesnimedest sagedaimad on meestel Davith, Narek, Gor, Hajk, Alekhsan, Arman, Samvel, Tigran ja Aram, naistel Nare, Milena, Mane, Ani, Anna, Anahit ja Mariam (2012. a sündide andmed).[1]
Perekonnanimed on kõige sagedamini jan-lõpuga (läänearmeenia –ean), mis väljendab kuuluvust, nt Petrosjan ’Petrose omad’. Tegemist on ühtlasi mitmuse omastava käände lõpuga. Enamik neid nimesid pärineb isanimedest. Lõpp –lian, nt Sivaslian, Vanlian, viitab päritolukohale (Sivas, Van). Teised sagedamad nimelõpud on
- –ntsh, nt Bakuntsh, Adontsh;
- –uni, nt Bagratuni, Aršakuni;
- –tshi (viitab kohale, kust ollakse pärit), nt Horenatshi, Širakatshi, Thiflisetshi (‘Thiflisist, st Thbilisist’).
Eesosis ter (tuleneb sõnast, millega kõnetatakse preestrit), on Armeeniale iseloomulik. Kui nimele eelneb see osis, nt Ter-Hovhannesjan, viitab see tavaliselt isapoolses suguvõsas olnud preestrile.
Armeenia maapiirkondades on kohati veel alles tava moodustada lapse perekonnanimi isapoolse vanaisa eesnimest.[2]
Kohanimed
Liigisõnad on armeenia kohanimedes enamasti järelasendis ja nad kirjutatakse väikese algustähega, nt Sanahin kajaran (Սանահին կայարան, jaam), Arakhs get (Արաքս գետ, jõgi). On ka kohanimesid, milles liigisõna on nimetuumaga kokku kirjutatud kas sidekriipsu abil, nt Thež-ler (Թեժ-լեռ, mägi), Arthik-litš (Արթիկ-լիճ, järv), või ilma sidekriipsuta, nt Norašen (Նորաշեն, ‘uusküla’). Nimetuum jääb liigisõnaga koos esinemisel muutumatuks (Sanahin kajaran, Arakhs get), sageli aga saab omastava vormi, mida väljendab lõpp –i, vahel mõni muu täishäälik, nt Manthaši hovit (Մանթաշի հովիտ), Sevani lernašghtha (Սևանի լեռնաշղթա), Spitaki lernantshkh (Սպիտակի լեռնաշղթա). Kui liigisõna tõlkida, siis tuleb kõigepealt taastada armeenia nimetava käände vorm, seejärel sellest tuletada eesti omastava vorm (et eesti keeles on omastava lõpp sageli –i, siis on tulemus sama): Manthaši org, Sevani mäeahelik, Spitaki kuru.
Kohanimeosiste sõnastik
- adž (աջ) – parem (pool)
- aghphjur (աղփյուր) – allikas, läte
- ajgi (այգի) – aed
- akunkh (ակունք) – lähe, algus
- anapat (անապատ) – kõrb
- antar (անտառ) – mets, palu
- arev (արե) – päike
- areveljan (արևելյան) – ida-
- arevmtjan (արևմտյան) – lääne-
- art (արտ) – põld, karjamaa
- artsath (արծաթ) – hõbe
- astgh (աստղ) – (taeva)täht
- aštarak (աշտարակ) – torn
- azat (ազատ) – vaba
- atšhkh (աչք) – silm
- avan (ավան) – alev, alevik
- avaz (ավազ) – liiv
- bagh (բաղ) – aed
- banvorakan avan (բանվորական ավան) – töölisalev
- berd (բերդ) – kindlus
- blur (բլուր) – küngas
- dašt (դաշտ) – põld, väli, tasandik
- degin (դեգին) – kollane
- dzahh (ձախ) – vasak
- dzjun (ձյուն) – lumi
- dzor (ձոր) – mäelõhe, org
- dzuk (ձուկ) – kala
- džerm (ջերմ) – soe
- get (գետ) – jõgi
- gjugh (գյուղ) – küla
- gluhh (գլուխ) – pea
- gorš (գորշ) – hall
- haravajin (հարավային) – lõuna-
- harthavajr (հարթավայր) – tasandik
- hatšh (խաչ) – rist
- heravor (հեռավոր) – kauge
- hin (հին) – vana
- hjusisajin (հյուսիսային) – põhja-
- hndzor (խնձոր) – õun
- horotšh (խոռոչ) – nõgu
- hovit (հովիտ) – org
- hrvandan (հրվանդան) – neem
- jerkar (երկար) – pikk
- jerkir (երկիր) – maa, maa-ala
- jerknagujn (երկնագույն) – helesinine
- kajaran (կայարան) – jaam
- kanatšh (կանաչ) – roheline
- kapujth (կապույթ) – sinine
- karmir (կարմիր) – punane
- kghsi (կղսի) – saar
- khaghakh (քաղաք) – linn
- khar (քար) – kivi
- kharajr (քարայր) – koobas
- kond (կոնդ) – küngas
- ler (լեռ) – mägi
- lernantshkh (լեռնանցք) – mäekuru
- lernašghtha (լեռնաշղթա) – mäeahelik
- litš (լիճ) – järv
- marz (մարզ) – maakond
- mek (մեկ) – üks
- mets (մեծ) – suur
- midžin (միջին) – keskmine
- mor (մոր) – soo
- nerkhin (ներքին) – alumine
- nor (նոր) – uus
- phoghotsh (փողոց) – tänav
- phokhr (փոքր) – väike
- sev (սև, սեվ) – must
- spitak (սպիտսկ) – valge, hall
- surb (սուրբ) – püha
- šen (շեն) – (kiriku)küla
- šuka (շուկա) – turg
- therakghsi (թերակղսի) – poolsaar
- tsaghik (ծաղիկ) – lill, õis
- tsar (ծառ) – puu
- tshurt (ցուրտ) – külm
- tsotsh (ծոց) – laht
- tsov (ծով) – meri
- tsovahhorš (ծովահորշ) – laht
- tšahitš (ճահիճ) – soo
- tšanaparh (ճանապարհ) – tee
- vankh (վանք) – klooster
- verin (վերին) – ülemine
- voski (ոսկի) – kuld
Armeenia ala kohta käivad eksonüümid: Araks (jõgi, Arakhs), Armeenia (Hajastan), Karabahhi mägismaa (Gharabaghi bardzravandak), Sevani ahelik (Sevani lernašghtha), Zangezuri ahelik (Zangezur lernašghtha).
Vt ka
Kirjandus
- Armenian alphabet, language and pronunciation. – Omniglot.com (vaadatud 21.09.2021).
- Armenian name. – Wikipedia.org (vaadatud 21.09.2021).
- Tiiu Erelt, Olev Jõgi, Ain Kaalep, Artur Laast, Harald Rajamets, Henn Saari, Ly Seppel, Haljand Udam, Uno Ussisoo, Nimekirjutusraamat. Tallinn: Valgus 1993, lk 292–294.
- Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 578–579.
- Jos J. S. Weitenberg, Das armenische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler und Silvio Brendler. Hamburg: Baar 2007, S. 57–66.
- А. Е. Тер-Саркисянц, Армяне. – Системы личных имен у народов мира. Москва: Главная редакция восточной литературы издательства “Наука”, 1989, с. 59–61.
Märkused
- [1] Armenian name…
- [2] Тер-Саркисянц.