At: asteegi-tano hõimkond

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga.

…..

  • asteegi-tano hõimkond (Aztec-Tanoan languages) ♦ E. Sapiri esitatud hüpoteetiline keelekooslus, mis hõlmab keeli Ameerika Ühendriikide lääne- ja lõunaosas ning Põhja-Mehhikos.

AtA: jutoasteegi keelkond

  • jutoasteegi keelkond, van juuto-asteegi keeled (Uto-Aztecan languages) ♦

AtA1: numi keeled

  • numi keeled ~ lavamaa rühm (Numic languages) ♦ Sõna “numi” märgib neis keeltes inimest.
  • juti keel, van juta keel, juuta keel, juute keel (Ute-Southern Paiute, var Ute) ute. Kiri: ladina. Rahvas: juti, jutid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Arizona, California, Colorado, Nevada, Utah). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
    Murded: lõunapaiuti murre (Southern Paiute); tšemehuevi murre (Chemehuevi).
  • kavaiisu keel (ⓔ Nɨwɨʔabigidɨ ~ Nɨwɨʔabigipɨ; Kawaiisu) xaw. Kiri: . Rahvas: kavaiisu, kavaiisud. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: 5. ISO 639. ♦
  • komantši keel (ⓔ Nʉmʉ tekwapʉ̱; Comanche) com. Kiri: ladina. Rahvas: komantši, komantšid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oklahoma). Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
  • mono keel (Mono) mnr. Kiri: . Rahvas: mono, monod. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: 39. ISO 639. ♦
  • panamindi keel ~ timbiša keel, van panaminti keel (Panamint, var Timbisha, Tümpisa) par. Kiri: . Rahvas: panamint, panamindid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California, Nevada). Kõnelejaid: 20. ISO 639. ♦
  • paviotso keel ~ põhjapaiuti keel (Northern Paiute, var Paviotso, North Paiute) pao. Kiri: ladina. Rahvas: paviotso, paviotsod. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California, Idaho, Nevada, Oregon). Kõnelejaid: 1600. ISO 639. ♦
    Murded: bannoki murre (Bannock).
  • šošoni keel ~ maoindiaani keel (Shoshoni, var Shoshone, Snake Indian) shh. Kiri: ladina. Rahvas: šošoni, šošonid ~ maoindiaanlane, maoindiaanlased. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Idaho, Nevada, Utah, Wyoming). Kõnelejaid: 2900. ISO 639. ♦
    Murded: gošuti murre, van gosiute (Goshute, var Gosiute); Wind Riveri murre (Wind River).
  • paiut, paiutid (Paiute) ♦ Mitmeid numi keeli rääkivate hõimude ühisnimetus. Kolm haru: põhjapaiutid (paviotso keel), lõunapaiutid (jute keel) ja monod.

AtA2: tübatulabali keel

  • tübatulabali keel, van tubatulabali keel (Tübatulabal) tub. Kiri: . Rahvas: tübatulabal, tübatulabalid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: 6. ISO 639. ♦

AtA3: taki keeled

  • taki keeled ~ Lõuna-California rühm (Takic languages) ♦
  • kahuilja keel ~ kauilja keel, van kahuilia keel (Cahuilla) chl. Kiri: . Rahvas: kahuilja, kahuiljad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: 14. ISO 639. ♦
  • † kupenjo keel (ⓔ Kuupangaxwichem; Cupeño) cup. Kiri: . Rahvas: kupenjo, kupenjod. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). ISO 639. ♦
  • luisenjo keel (Luiseño) lui. Kiri: . Rahvas: luisenjo, luisenjod (ⓔ Payomkowishum). Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: 35. ISO 639. ♦
  • serrano keel (Serrano) ser. Kiri: . Rahvas: serrano, serranod. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: 1. ISO 639. ♦
  • † tongva keel, van gabrielino keel (Tongva, var Gabrieliño). Kiri: . Rahvas: tongva, tongvad. Asuala: Ameerika Ühendriigid. ♦ ISO 639-s puudub. Oli lähedane serrano keelele.

AtA4: hopi keel

  • hopi keel (ⓔ Hopilàvayi; Hopi) hop. Kiri: ladina. Rahvas: hopi, hopid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Arizona, Utah). Kõnelejaid: 5300. ISO 639. ♦

AtA5: pima keeled

  • pima keeled (Piman languages, var Tepiman languages) ♦
  • alampima keel, van nebome keel (ⓔ O:b No’ok; Pima Bajo, var Nevomé) pia. Kiri: ladina. Rahvas: nevome, nevomed. Asuala: Mehhiko (Chihuahua, Sonora). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
  • oodhami keel ~ papago keel (ⓔ O’odham ha-ñe’okĭ ~ O’ottham ha-neoki ~ O’odham ñiok; O’odham, var Tohono O’odham, Upper Piman, Papago) ood. Kiri: ladina. Rahvas: oodham, oodhamid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Arizona), Mehhiko. Kõnelejaid: 9600. ISO 639. ♦
    Murded: akimeli murre (Akimel O’odham, var Pima).
  • tepehuani keel (ⓔ O’otham; Tepehuán). Kiri: . Rahvas: tepehuan, tepehuanid. Asuala: Mehhiko. Kõnelejaid: . ♦
    • edelatepehuani keel (Southwestern Tepehuan) tla. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Durango). Kõnelejaid: 8700. ISO 639. ♦
    • kagutepehuani keel (Southeastern Tepehuan) stp. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Durango). Kõnelejaid: 10 600. ISO 639. ♦
    • põhjatepehuani keel (Northern Tepehuan) ntp. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Chihuahua). Kõnelejaid: 6200. ISO 639. ♦
  • † tepekano keel (Tepecano) tep. Kiri: . Rahvas: tepekano, tepekanod. Asuala: Mehhiko (Jalisco). ISO 639. ♦

AtA6: jaki keeled

  • jaki keeled (Yaquí languages) ♦
  • *tarakahita keeled (Taracahitic languages) ♦ Endine jaotis, hõlmas kontšo, opata, tarahumara, varohio jt.
  • † akašee keel (Acaxee). Kiri: . Rahvas: akašee, akašeed. Asuala: Mehhiko (Nuevo León). ♦
  • †guasave keel (Guasave). Kiri: . Asuala: Mehhiko (Sinaloa). ♦ Guasave on tänapäeva linn Mehhikos, guasaved olid oletatavasti tarakahita hõime.
  • † hova keel (Jova). Kiri: . Asuala: Mehhiko. ♦ Oli võib-olla tarahumara murre.
  • kahita keeled (Cahita languages) ♦ Oli v-o ka kahita keel.
    • jaki keel (Yoem Noki; Yaqui, var Yaquí) yaq. Kiri: ladina. Rahvas: jaki, jakid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Arizona), Mehhiko (Sonora). Kõnelejaid: 14 600. ISO 639. ♦
    • majo keel (Yorem; Mayo) mfy. Kiri: . Rahvas: majo, majod. Asuala: Mehhiko (Sinaloa, Sonora). Kõnelejaid: 40 000. ISO 639. ♦
    • opata keel (Opata, var Eudeve, Heve, Teguima) opt. Kiri: . Rahvas: opata, opatad. Asuala: Mehhiko (Sonora). Kõnelejaid: 15. ISO 639. ♦
  • † kontšo keel (Concho). Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid, Mehhiko. ♦ Lähemad andmed puuduvad.
  • † šišime keel (Xixime). Kiri: . Asuala: Mehhiko (Nuevo León). ♦
  • † tahue keel (Tahue). Kiri: . Asuala: Mehhiko. ♦ Seos tarakahita keeltega oletatav.
  • tarahumara keel (Rarámuri; Tarahumara). Kiri: . Rahvas: tarahumara, tarahumarad. Asuala: Mehhiko (Chihuahua). Kõnelejaid: . ♦
    • edelatarahumara keel (Southwestern Tarahumara) twr. Kiri: . Asuala: Mehhiko (Chihuahua). Kõnelejaid: 100. ISO 639. ♦
    • kagutarahumara keel (Southeastern Tarahumara) tcu. Kiri: . Asuala: Mehhiko (Chihuahua). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
    • kesktarahumara keel (Central Tarahumara) tar. Kiri: . Asuala: Mehhiko (Chihuahua). Kõnelejaid: 55 000. ISO 639. ♦
    • läänetarahumara keel (Western Tarahumara) tac.Kiri: . Asuala: Mehhiko (Chihuahua). Kõnelejaid: 39 800. ISO 639. ♦
    • põhjatarahumara keel (Northern Tarahumara) thh. Kiri: . Asuala: Mehhiko (Chihuahua). Kõnelejaid: 300. ISO 639. ♦
  • † tepahue keel (Tepahue). Kiri: . Rahvas: tepahue, tepahued. Asuala: Mehhiko. ♦ Seos tarakahita keeltega oletatav.
  • † tubari keel (Tubar) tbu. Kiri: . Rahvas: tubar, tubarid. Asuala: Mehhiko (Chihuahua). ISO 639. ♦
  • varihio keel, van varohio keel, guarihio keel (Huarijio, var Guarijío, Warihío, Varihío) var. Kiri: ladina. Rahvas: varihio, varihiod. Asuala: Mehhiko (Chihuahua). Kõnelejaid: 2800. ISO 639. ♦

AtA7: koratšoli keeled

  • koratšoli keeled, van kora keeled (Corachol languages) ♦
  • huitšoli keel ~ vitšoli keel (ⓔ Wixárika Niukiyari; Huichol) hch. Kiri: ladina. Rahvas: huitšol, huitšolid (ⓔ Wixaritari). Asuala: Mehhiko (Jalisco, Nayarit). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
  • kora keel (ⓔ naáyarite; Cora). Kiri: . Rahvas: kora, korad. Asuala: Mehhiko (Nayarit). Kõnelejaid: . ♦
    • El Nayari kora keel (El Nayar Cora) crn. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Nayarit). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
    • Santa Teresa kora keel (Santa Teresa Cora) cok. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Nayarit). Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦

AtA8: asteegi keeled

  • asteegi keeled ~ nahua keeled (Nahuatl languages ~ Aztec languages) nah ISO 639. ♦ Enne 2006 tähendas nah ISO 639-s nahua keelt (ainsuses).
  • † haliska keel (Jalisca). Kiri: . Asuala: Mehhiko (Jalisco, Nayarit). ♦ Andmed puuduvad.
  • nahua keel ~ asteegi keel (ⓔ nāhuatl ~ nāhuatlahtōlli ~ māsēwallahtōlli; Nahuatl, var Aztec). Kiri: ladina. Rahvas: nahua, nahuad ~ asteek, asteegid. Asuala: Mehhiko. Kõnelejaid: 1,5 mln. ♦ Makrokeel, millel ISO 639-s ligi 30 eri keelekuju. Kõnelejate arvult suurimad (üle 100 000) on Ida-Huasteca nahua (Eastern Huasteca Nahuatl, nhe), Lääne-Huasteca nahua (Western Huasteca Nahuatl, nhw), Guerrero nahua (Guerrero Nahuatl, ngu), Orizaba nahua (Orizaba Nahuatl, nlv), Kagu-Puebla nahua (Southeastern Puebla Nahuatl, nhs) ja Mägi-Puebla nahua (Highland Puebla Nahuatl, azz).
  • pipili keel (ⓔ Nawat; Pipil) ppl. Kiri: . Rahvas: pipil, pipilid. Asuala: El Salvador. Kõnelejaid: 20. ISO 639. ♦
  • † potšuteegi keel ~ potšutla keel (Pochutec, var Pochutla) xpo. Kiri: . Rahvas: potšuteek, potšuteegid. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). ISO 639. ♦ Pochutla on linn Mehhikos.
  • † sakateegi keel, van sakateki keel (Zacateco, var Zacatec). Kiri: . Asuala: Mehhiko (Zacatecas). ♦ Zacatecas on osariik ja linn, mille järgi keel on nimetatud, ent andmed puuduvad.

AtK: kaiova-tano keelkond

  • kaiova-tano keelkond (Kiowa-Tano languages) ♦

AtK1: kaiova keel

  • kaiova keel ~ kiova keel, van kaiove keel (Kiowa) kio. Kiri: . Rahvas: kaiova, kaiovad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oklahoma). Kõnelejaid: 1100. ISO 639. ♦

AtK2: tano keeled

  • tano keeled (Tanoan languages ~ Tano languages) ♦
  • teva keel, van teeva keel (Tewa) tew. Kiri: ladina. Rahvas: teva, tevad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Arizona, New Mexico). Kõnelejaid: 1300. ISO 639. ♦
  • tiva keel (Tiwa; hisp Tigua). Kiri: . Rahvas: tiva, tivad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (New Mexico). Kõnelejaid: . ♦
    • lõunativa keel (Southern Tiwa) tix. Kiri: ladina. Asuala: Ameerika Ühendriigid (New Mexico). Kõnelejaid: 1600. ISO 639. ♦
    • põhjativa keel (Northern Tiwa, var Taos) twf. Kiri: ladina. Asuala: Ameerika Ühendriigid (New Mexico). Kõnelejaid: 930. ISO 639. ♦
  • tova keel (Jemez, var Towa) tow. Kiri: ladina. Rahvas: tova, tovad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (New Mexico). Kõnelejaid: 1300. ISO 639. ♦

Klassifikatsioonist

Asteegi ja tano keelte ühendamine üheks hõimkonnaks on endiselt veel hüpoteetiline, sest uurimine ei ole seda veel veenvalt tõestanud, kuid töö sellega jätkub.

Anna tagasisidet