Ea: eskimo-aleuudi keelkond

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
  • ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

  • eskimo-aleuudi keelkond, hrv eskaleuudi keelkond, van eskimo keeled (Eskimo-Aleut ~ Eskaleut languages) esx. ISO 639.

EaA: aleuudi keeled

  • aleuudi keeled (Aleut languages).
  • aleuudi keel ~ unangaani keel (ⓔ Unangam Tunuu; Aleut; алеутский язык, van унанганский язык) ale. Kiri: . Rahvas: aleuut, aleuudid (ⓔ Unangax). Asuala: USA (Alaska), Venemaa. Kõnelejaid: 490. ISO 639. ♦
    Murded: Atka murre (Atkan; аткинский диалект) ♦ Beringi saarel; Attu murre, van atta (Attuan; аттовский диалект ~ западный диалект) ♦ Mednõi saarel; Unalaska murre (Unalaskan; уналашкинский диалект ~ восточный диалект)
  • Mednõi aleuudi keel (Copper Island Aleut; язык медновских алеутов) mud. Kiri: . Asuala: Venemaa (Kamtšatka krai: Komandori saarestik). Kõnelejaid: 10. ISO 639. ♦ Mednõi saare venemõjuline aleuudi keel.

EaI: inuiti keeled

  • inuiti keeled ~ idaeskimo keeled (Inuit languages). Rahvas: inuit, inuitid.
  • grööni keel (ⓔ kalaallisut ~ inuttut; Greenlandic Inuktitut, var Kalaallisut, Greenlandic) kl/kal. Kiri: ladina. Rahvas: gröönlane, gröönlased. Asuala: Gröönimaa. Kõnelejaid: 55 000. ISO 639. ♦
  • injupiaki keel, van inupiaki keel (ⓔ iñupiak uqautchit; Inupiaq) ik/ipk. Kiri: ladina. Asuala: Kanada, USA. Kõnelejaid: 45 000. ISO 639. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
    • Loode-Alaska injupiaki keel (Northwest Alaska Inupiatun) esk. Kiri: ladina. Asuala: USA (Alaska). Kõnelejaid: 2400. ISO 639. ♦
    • Põhja-Alaska injupiaki keel (North Alaskan Inupiatun) esi. Kiri: ladina. Asuala: USA (Alaska). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • inuktituti keel, van transarktika eskimo keel (ⓔ ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ inuktitut; Inuktitut ~ Inuktut) iu/iku. Kiri: Kanada silpkiri, ladina. Rahvas: inuit, inuitid. Asuala: Kanada (Loodealad, Nunavut). Kõnelejaid: 18 000. ISO 639. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
    Variandid: inuinnaqtun. Asuala: Kanada (Loodealad) ♦ Ladinakirjaline inuktituti variant.
    Kirjad: inuktituti kiri (ᑎᑎᕋᐅᓯᖅ ᓄᑖᖅ titirausiq nutaaq).
    • Ida-Kanada inuktituti keel (Eastern Canadian Inuktitut, var Eastern Arctic Eskimo) ike. Kiri: Kanada silpkiri. Asuala: Kanada (Newfoundland ja Labrador, Nunavut, Québec). Kõnelejaid: 14 000. ISO 639. ♦
    • Lääne-Kanada inuktituti keel (Western Canadian Inuktitut, var Inuinnaqtun) ikt. Kiri: Kanada silpkiri, ladina. Asuala: Kanada (Loodealad). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦

EaY: jupiki keeled

  • jupiki keeled ~ lääneeskimo keeled (Yupik languages) ypk. Rahvas: jupik, jupikid. ISO 639.
  • alutiigi keel (ⓔ Sugpiaq; Pacific Gulf Yupik, var Alutiiq) ems. Kiri: ladina. Rahvas: alutiik, alutiigid. Asuala: USA (Alaska). Kõnelejaid: 400. ISO 639. ♦
  • keskjupiki keel ~ juki keel, van Kuskokwimi eskimo keel (ⓔ Yugtun ~ Yup’igtun; Central Yupik, var Yuk, Central Alaskan Yup’ik, Mid Yup’ik) esu. Kiri: . Asuala: USA (Alaska). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • Kesk-Siberi jupiki keel ~ Siberi eskimo keel ~ eskimo keel (Central Siberian Yupik ~ Asiatic Yupik, var Eskimo; эскимосский язык) ess. Kiri: kürilliline (1932–1937 ladina). Asuala: USA (Alaska: Saint Lawrence’i saar / Sivuqaq), Venemaa (Tšuktšimaa – Tšaplino/Uŋaziq jt). Kõnelejaid: 1350. ISO 639. ♦
    Murded: Beringi väina murre (Bering Strait Yupik, var St. Lawrence Island Yupik); Ungaziki murre ~ Tšaplino (уӈазиҕмит uŋaziǧmit; чаплинский диалект)
  • naukani keel (ⓔ нывуӄаҕмит nyvuqaǧmit; Naukan Yupik) ynk. Kiri: . Rahvas: naukan, naukanid. Asuala: Venemaa (Tšuktšimaa). Kõnelejaid: 75. ISO 639. ♦
  • † sireniki keel (ⓔ [siˈʁənəɤˈməːʁa] ~ сиҕыныгмит siǧynygmit; Sirenik Yupik) ysr. Kiri: . Rahvas: sirenik, sirenikid. Asuala: Venemaa (Tšuktšimaa). ISO 639. ♦

Klassifikatsioonist

Klassifikatsioon on traditsiooniline.

Anna tagasisidet