Sisukord

Kaukaasia kartveli keelkonda kuuluv gruusia ehk georgia keel (ქართული ენა kharthuli ena) on Gruusia ametikeel.

Kirjutus

Gruusia keel kasutab oma kirja (მხედრული mhedruli), mis on tüübilt tähestik, ent suur- ja väiketähe vastandust selles pole. Kiri kujunes välja 11.–13. saj nushuri kirja alusel. Gruusia tähestik (sulgudes vaste eesti transkriptsioonis):

{a}, ბ {b}, გ {g}, დ {d}, ე {e}, ვ {v}, ზ {z}, თ {th}, ი {i}, კ {k}, ლ {l}, მ {m}, ნ {n}, ო {o}, პ {p}, ჟ {ž}, რ {r}, ს {s}, ტ {t}, უ {u}, ფ {ph}, ქ {kh}, ღ {g}, ყ {k}, შ {š}, ჩ {tš}, ც {ts}, ძ {dz}, წ {ts}, ჭ {tš}, ხ {h(h)}, ჯ {dž}, ჰ {h}.

Varem on gruusia keelt kirja pandud veel kahes tähestikus: asomthavruli ‘suurtähed’ (ასომთავრული, algkirjas ႠႱႭႫႧႠႥႰႳႪႨ; u 430 eKr – 9. saj) ja nushuri ‘väiketähed’ (ნუსხური, algkirjas ⴌⴓⴑⴞⴓⴐⴈ; 9.–11. saj). Nende kahe kirja kombinatsioon (asomthavruli suurtähed ja nushuri väiketähed) on tuntud kui hutsuri ‘vaimulik kiri’ (ხუცური) ja seda kasutab Gruusia õigeusu kirik tseremooniatel tänini.

Gruusia nimede kirjutamiseks ladina tähtedega ei ole ühtset rahvusvahelist süsteemi. Gruusias on 2002. a välja töötatud omaladina, mille 2011. a kinnitas ka president[1], ent seda järgitakse väga vähe. 2009. a on selle siiski kasutusele võtnud Briti ja USA kartograafid. Praktilises kasutuses on selle süsteemi teisend ilma ülakomadeta.

Eesti tekstis kasutatakse gruusia nimede edasiandmiseks gruusia-eesti tähetabelit (1975).

Gruusia keeles on kaht tüüpi sulghäälikuid: hõngusega (aspiratsiooniga) ja ilma hõnguseta abruptiivsed häälikud, mille hääldamisel liigub õhuvool hetkeks sissepoole. Eesti transkriptsioonis märgitakse esimesi h lisamisega (kh, ph, th), v.a ts-i ja puhul; teised jäävad ilma h-ta (k, p, t). Gruusia omaladinas on esimesed lisatähistuseta (k, p, t, ts, ch), teised aga ülakomaga (k’, p’, t’, ts’, ch’). Segadust suurendab asjaolu, et 2009. a-ni kasutati Suurbritannias ja USAs süsteemi, milles ülakoma tähistas just esimest rühma; samamoodi eristus on ka ISO standardis (ISO 9984:1996). Seega peaks ülakoma tõlgendamisel olema tähelepanelik, nt k ja k’ puhul ei ole uurimata selge, kas esimene on hõngusega ja teine ilma või vastupidi. Ühe väikese, kuid kõneka erandiga: kui tekstis esineb q’ (ülakomaga q), siis märgib ülakoma abruptiivsust ehk tegu on gruusia omaladinaga, sest q on ilma paariliseta. Ja vastupidi, kui tekstis esineb ülakomata q, siis märgib ülakoma teistes ühendites suure tõenäosusega hõngust.

Gruusia omaladinat saab teisendada eesti transkriptsiooni järgmise tabeli alusel.

TähedNäited
chAchigvara → Atšigvara, Chachinagi → Tšatšinagi
ch’Arch’ilo → Artšilo, Ch’ach’amuri → Tšatšamuri
ghgAghaiani → Agaiani, Baghdati → Bagdathi, Ghrmaghele → Grmagele
jArjevani → Ardževani, Jandari → Džandari
kkhAndaki → Andakhi, Kareli → Khareli
k’kAgarak’i → Agaraki, K’asumlo → Kasumlo
khh(h)Akhaltsikhe → Ahhaltsihhe, Kharagauli → Haragauli
pphApeni → Apheni, Poti → Phothi
p’pAlp’ana → Alpana, P’avliani → Pavliani
q’kAndis Q’oisu → Andis Koisu, Q’azbegi → Kazbegi
shšAbasha → Abaša, Shalauri → Šalauri
tthAlgeti → Algethi, Terjola → Therdžola
t’tAlast’ani → Alastani, T’ekhuri → Tehhuri
ts’tsAts’riskhevi → Atsrishevi, Ts’aghveri → Tsagveri
zhžAzhara → Ažara, Zhakhunderi → Žahhunderi
Gruusia omaladina teisendus eesti transkriptsiooni

Enne tabeli rakendamist tuleks veenduda, et lähtetekst sisaldab nii ülakomaga kui ka ülakomata tähti, st neil kahel häälikute rühmal tehakse vahet.

Mõnes kontekstis võib veel kohata ISO 9984:1996 transliteratsiooni. Selles märgib ülakoma aspiratsiooni. Transliteratsiooni vasteid saab eesti transkriptsiooni vasteteks teisendada järgmiselt: cts, c’ts, č, č’, g, jdz, ǰ, k’kh, p’ph, qk, t’th, xh(h).

Hääldus

Lühidalt

Rõhk gruusia keeles väljendub nõrgalt ja kaob sageli lauseintonatsiooni varju. Paljudes allikates väidetakse et rõhk on kahe- ja kolmesilbilistes sõnades esisilbil, pikematel sõnadel lõpust arvates kolmandal silbil, kusjuures esimene silp saab kaasrõhu. Teistes keeltes, sh eesti keeles, on üsna levinud tava hääldada gruusia nimesid rõhuga eelviimasel silbil: Bathumi [bat·umi], Rusthavi [rust·avi], Thbilisi [tbil·issi].

Pikemalt

Kõik olulisemad hääldusseigad kajastuvad transkriptsioonis. Eespool juba mainitud häälikupaaride k – kh, p – ph, t – th esimene häälik on abruptiivne, järsk, mille hääldamisel õhuvool liigub hetkeks sissepoole. Teine häälik on hõngusega ehk aspiratsiooniga, kuid h liiga püüdlikku väljahääldamist ei ole põhjust nõuda, hõngusel on pigem mahendav, nõrgendav iseloom. Seetõttu võiks hõngus-h pigem hääldamata jätta: Phothi [poti]. Gruusia s täishäälikute vahel on täishelitu, hääldub [ss], nt Khuthaisi [kuta·issi]. Diftonge gruusia keeles pole, nimes Tšhakaia on neli silpi: [tšha-ka-i-a].

Isikunimed

Gruusia isikunimemall on eesnimi + perekonnanimi. Nt Zurab Abašidze.

Eesnimed. Kõige sagedamad eesnimed on meestel Giorgi, Davith, Zurab, Levan, Alekhsandre, Irakli, Mihheil ja Nikoloz; naistel Nino, Thamari, Mariam, Maia, Nana, Khethevan, Manana, Nathia ja Ana.

Perekonnanimed. Gruusia perekonnanimed on enamasti tuletatud isanimedest, harvem kohanimedest, ja sisaldavad perekonnanimele tüüpilisi lõppe, mis sageli viitavad mingile piirkonnale. Tavalisimad lõpud on

  • -švili (‘laps’) – kõige laiema levikuga liide, omane Ida-Gruusiale; nt Barathašvili, Guramišvili;
  • -dze (‘poeg’) – Lääne-Gruusias; nt Abašidze, Tšavtšavadze;
  • -eli (‘-st’) – Ida- ja Lääne-Gruusias; nt Džakeli, Tseretheli;
  • -uri ja -uli – mägises Ida-Gruusias; nt Donauri, Burduli;
  • -ani – Svanethis; nt Dadiani, Kiphiani;
  • -ia, -ua, -ava ja -skiri – Lääne-Gruusias Samegrelos; nt Abakelia, Tšitšua, Gvazava, Kvekveskiri;
  • -ši – lazi nimi Lääne-Gruusias; nt Halvaši;
  • -(h)hi – Lõuna-Gruusias; nt Meshi, Lašhi;
  • -kva – Lääne-Gruusias; nt Ingorokva;
  • -ioni – Ida- ja Lääne-Gruusias; nt Bagrationi;
  • -ti – Lääne-Gruusias; nt Glonti, Džgenti.

Nimed perekonnas

Gruusias võib abielluv paar kas säilitada oma senised nimed või võtta ühise perekonnanime. Võib ka oma senisele nimele liita abikaasa nime, kuid seda võimalust kasutatakse harva.

Kohanimed

Gruusia ala kohta käivad eksonüümid (loetelu pole ammendav): Abhaasia (Aphhazethi, abhaasi Aphsnõ), Adžaaria (Atšara), Gruusia ehk Georgia (Sakharthvelo), Gruusia sõjatee (Sakharthvelos samhedro zga), Iori kiltmaa (Ivris zegani), Kahhethi ahelik (Kahhethis khedi), Kazbek (Mkinvartsveri), Kura (jõgi, Mtkvari), Lõuna-Gruusia mägismaa (Sakharthvelos Samhrethi mthianethi), Lõuna-Osseetia (Samhrethi Osethi), Suhhumi (Sohhumi, abhaasi Akva), Svanethi ahelik (Svanethis khedi), Terek (jõgi, Thergi). Rööpvõimalusena on eksonüümid järgmistel juhtudel: Džvari kuru ehk Risti kuru (Džvaris gadasavali), Kolhethi ehk Kolchis, Samegrelo ehk Megreelia, Šida Kharthli ehk Sise-Kharthli.

Abhaasia

Abhaasia on faktiliselt Gruusiast lahkulöönud vabariik, mida valdav osa maailmast sellisena ei tunnusta. Rahvusvaheliselt tunnustatakse põhinimedena gruusia nimesid. EKI kohanimeandmebaasis (KNAB) on võetud aluseks nimed, mis kehtisid enne Abhaasia eraldumist ning erandina on jäetud põhinimeks need vene transkribeeringud, mis põhinevad abhaasi nimel. Vt ka Abhaasia kohanimeloendit KNABis.

Lõuna-Osseetia

Lõuna-Osseetia on faktiliselt Gruusiast lahkulöönud ala, mida valdav osa maailmast sellisena ei tunnusta. Rahvusvaheliselt tunnustatakse põhinimedena gruusia nimesid. EKI kohanimeandmebaasis (KNAB) on samuti põhinimedeks gruusia nimed. Vt ka Lõuna-Osseetia kohanimeloendit KNABis.

Nimeloendid

Põhjaliku gruusia nimede käsitluse (sh ees- ja perekonnanimede ning kohanimede loendid vene ja gruusia keeles ning gruusia nimede eesti transkriptsiooni) leiab “Nimekirjutusraamatust” (1993, vt kirjanduse loendist).

Vt ka

Kirjandus

  • Tiiu Erelt, Olev Jõgi, Ain Kaalep, Artur Laast, Harald Rajamets, Henn Saari, Ly Seppel, Haljand Udam, Uno Ussisoo, Nimekirjutusraamat. Tallinn: Valgus 1993, lk 215–291.
  • Georgian language, alphabets and pronunciation. – Omniglot.com (vaadatud 17.09.2021).
  • Georgian name; Georgian scripts. – Wikipedia.org (vaadatud 17.09.2021).
  • Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 583.
  • Ute Rieger, Das georgische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler und Silvio Brendler. Hamburg: Baar 2007, S. 259–267.
  • Г. В. Цулая, Грузины. – Системы личных имен у народов мира. Москва: Главная редакция восточной литературы издательства “Наука”, 1989, с. 107–110.

Märkused

Anna tagasisidet