12. oluline
oluline, olulise, olulist, olulisse ja olulisesse, oluliste, olulisi, olulistesse (ja olulisisse)
Tabel 1. Häälimuutused tüübis 12
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid | 
|---|---|---|
| astmevahelduseta | ne → se | t`undeline : t`undelise, luterlane : luterlase, `aasialane : `aasialase, `õppimine : `õppimise, kogunemine : kogunemise, kellukene : kellukese v`aesekene : v`aesekese  | 
| astmevahelduseta | 0 → se | kelluke : kellukese, v`aeseke : v`aesekese | 
võrdlus: oluline, olulisem, kõige olulisem ja olulisim
12 ja 10. üldine
`üldine, `üldise, `üldist, `üldisse ja `üldisesse, `üldiste, `üldisi, `üldistesse (ja `üldisisse)
Tabel 2. Häälikumuutused tüübis 12 ja 10
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid | 
|---|---|---|
| astmevahelduseta | ne → se | `aastane : `aastase, s`eitsmene : s`eitsmese,  p`aksune : p`aksuse  | 
võrdlus: p`iprane, p`iprasem, kõige p`iprasem ja p`iprasim
12 (ja 10). eestlane
`eestlane, `eestlase, `eestlast, `eestlasse ja `eestlasesse, `eestlaste, `eestlasi, `eestlastesse (ja `eestlasisse)
Tabel 3. Häälikumuutused tüübis 12 (ja 10)
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid | 
|---|---|---|
| astmevahelduseta | ne → se | indi`aanlane : indi`aanlase, t`ööline : t`öölise,  her`oiline : her`oilise, n`õudmine : n`õudmise, l`õokene : l`õokese  | 
| astmevahelduseta | 0 → se | l`õoke : l`õokese | 
võrdlus: j`õuline, j`õulisem, kõige j`õulisem ja j`õulisim
Märkused.
- a. ke-deminutiividel lisandub tüve lõppu se-silp (
kelluke:kellukese). - b. Kolmesilbilised III-vältelised sõnad (
l`ahtine,`aastane) käänduvad rööpselt nii 12. kui ka 10. tüübi järgi, erinevad on mitmuse osastav kääne ja mitmuse rööpvormid, ntl`ahtine:l`ahtisi(tüüp 12) jal`ahtiseid(tüüp 10),l`ahtistessejal`ahtisisse(tüüp 12) jal`ahtiseisse(tüüp 10). Lühike sisseütlev on ainult tüübis 12, ntl`ahtissejal`ahtisesse. Kolmesilbilised lane-, line-, kene-, mine-liitelised sõnad (`eestlane,arh`ailine,l`õokene,l`öömine) käänduvad pigem 12. tüübi järgi, nt`eestlane:`eestlasi:`eestlastesse(ja`eestlasisse); aga võimalik on ka 10. tüüp, nt`eestlane:`eestlaseid:`eestlastesseja`eestlaseisse. - c. Ebakindla vältega sõnad käänduvad III välte puhul rööpselt 12. ja 10. tüübi järgi, II välte puhul ainult 10. tüübi järgi, nt 
ammune(tüüp 10) ja`ammune(tüübid 12 ja 10). - d. Pika sse-sisseütleva asemel kasutatakse 12. tüübis enamasti lühikest sisseütlevat, nt 
alaline:alalisse,laevuke(ne):laevukesse. 
Erandid
päike(ne), väike(ne), äike(ne)
Sõnade p`äike(ne), v`äike(ne), `äike(ne) vormistikus esinevad lühenenud tüvega ehk ilma e-ta rööpvariandid, nagu p`äikse , p`äiksega, p`äikseid jts (vrd p`äikese, p`äikesega, p`äikeseid ~ p`äikesi), v`äikse , v`äiksega, v`äikseid jts, `äikse , `äiksega, `äikseid jts.  
„Eesti keele käsiraamatu‟ (2020) hinnangul on lühenenud tüvekujuga muutevormid argikeelsemad, ÕSid ei ole stiilierinevusele osutanud.
Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik
Anna tagasisidet