Käändsõna tüüp 17: elu, logo, kivi, pesa, saba

Sisukord

17. elu

elu, elu, elu, `ellu ja elusse, elude, elusid, eludesse

Tabel 1. Häälikumuutused tüübis 17

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
astmevaheldusetalõpumuutusetasula, ida, kera, tuvi, higi, jahu,
tibu, tohuvabohu, arutelu

võrdlus: visa, visam, kõige visam

17 ja 16. logo

logo, logo, logo, logosse, logode, logosid, logodesse

Tabel 2. Häälikumuutused tüübis 17 ja 16

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
astmevaheldusetalõpumuutusetamidi, origami, ksero, jalapeno

17 ja 18. pidu

pidu, pidu, pidu, p`ittu ja pidusse, pidude, pidusid, pidudesse

Tabel 3. Häälikumuutused alltüübis 17 ja 18

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
astmevaheldusetalõpumuutusetahägu : hägu 

17e. kivi

kivi, kivi, kivi, k`ivvi ja kivisse, kivide, kive ja kivisid, kividesse (ja kivesse)

Tabel 4. Häälikumuutused tüübis 17e

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
astmevaheldusetalõpumuutusetamuna

17i. pesa

pesa, pesa, pesa, p`essa ja pesasse, pesade, pesi ja pesasid, pesadesse (ja pesisse)

Tabel 5. Häälikumuutused tüübis 17i

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
astmevaheldusetalõpumuutusetakena, püha, keha

võrdlus: kena, kenam, kõige kenam ja kenim

võrdlus: süva, süvem, kõige süvem ja süvim

17u. saba

saba, saba, saba, s`appa ja sabasse, sabade, sabu ja sabasid, sabadesse (ja sabusse)

Tabel 6. Häälikumuutused tüübis 17u

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
astmevaheldusetalõpumuutusetakala, sõna, vaga, maja

võrdlus: vana, vanem, kõige vanem ja vanim

võrdlus: vaga, vagam, kõige vagam

Märkused.

  • a. Alltüüpidesse 17e, 17i ja 17u kuuluvad sõnad, millel on olemas tüvemitmuslikud rööpvormid (vähemalt mitmuse osastavas). Alltüüpe eristab tüvemitmuse vokaali variant (e, i, u), nt kivi : kive (tüüp 17e), pesa : pesi (tüüp 17i), sõna : sõnu (tüüp 17u).
  • b. Mõnest sõnast (nt iga, homo, logo, midi, sumo) on kalduvus kasutada vormiaredamat t-list ainsuse osastavat, mis vastab 16. tüübile, nt logo : logo (tüüp 17) ja logot (tüüp 16). Sellistel sõnadel on antud kaks tüüpi ning artiklis on esitatud mõlemad osastava vormid, aga t-lõppu ei tohiks pidada veaks mõne muugi uuema laensõna osastavas. Tavaks, mitte kohustuseks on kasutada t-lõppu isiku- ja kohanimede ainsuse osastavas: Anut, Jürit, Marit, Eenpalut, Türit, Muhut. Seetõttu siis ka: j`on'n+jüri ja j`on'n+jürit, toru+jüri ja toru+jürit, karva+mari ja karva+marit.
  • c. 17. tüübi järgi võib käänduda ka mõni 18. tüübi sõna, nt pidu (vt tüüp 18, märkus b).
  • d. Rööpvormid. Mõnest sõnast saab kasutada
    • III-vältelist lühikest ainsuse sisseütlevat, nt pesa : p`essa, udu : `uttu (enamasti artiklis toodud). Lühivorme võib keeletarvitaja sobival juhul juurde moodustada, hoolitsedes, et kontekstist oleks vorm selgesti välja loetav, nt läkaköhha, kiviklippu, peakollu, (jäi nälga ja) jannu;
    • lühikest mitmuse osastavat, nt vaba : vabu, pesa : pesi, kivi : kive (enamasti artiklis toodud). Teistes mitmuse käänetes alates sisseütlevast kasutatakse lühivorme vaid üksikutes muutevormides, nt vana : vanul (päevil), püha : pühiks (mindi koju). Lühivorme võib keeletarvitaja sobival juhul juurde moodustada, hoolitsedes, et kontekstist oleks vorm selgesti välja loetav, nt huviklube, ahtaid kuje, maailmanabu.
  • e. Keskvõrde tunnuse m ees võib mõnel a– või u-tüvelisel sõnal tüvevokaal asenduda e-ga, nt vana – vanem, süva – süvem (vrd vaba – vabam, kena – kenam).

Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik

Anna tagasisidet