Käändsõna tüüp 2: õpik, minut, akvaarium

Tüüpi 2 kuuluvad sõnad on astmevahelduseta. Tüübis esinevad tüve lõpumuutused on näidatud tabelites.

2. õpik

Tabel 1. Häälikumuutused tüübis 2

lõpumuutused	näiteid	lõpumuutused	näited
0 → u	l`oeng : l`oengu toodang : toodangu matemaatik : matemaatiku	er → ra	n`ukker : n`ukra
0 → a	`aus : `ausa mürin : mürina k`allim : k`allima ahvatlev : ahvatleva t`appev : t`apva	el → la	k`indel : k`indla
0 → e	k`õrb : k`õrbe kevad : kevade	ev → va	k`öitev : k`öitva
0 → da	tore : toreda	en → na	v`aagen : v`aagna
ne → se	r`audne : r`audse abstr`aktne : abstr`aktse virtu`oosne : virtu`oosse	is → sa	t`ähtis : t`ähtsa
ne → sa	m`oodne : m`oodsa	us → sa	h`irmus : h`irmsa
s → nda	kaheksas : kaheksanda k`ümnes : k`ümnenda	ur → ru	s`uhkur : s`uhkru
s → 0	viisakas : viisaka t`oekas : t`oeka südajas : südaja kr`eemjas : kr`eemja t`akjas : t`akja heeringas : heeringa	d → 0	m`öödunud : m`öödunu mainitud : mainitu

võrdlus: hele, heledam, kõige heledam ja heledaim

2 ja 3. r`õõmus

Tabel 2. Häälikumuutused alltüübis 2 ja 3

astmevaheldus	lõpumuutused	näiteid
astmevahelduseta	us → sa	h`irmus : h`irmsa

võrdlus: r`õõmus, r`õõmsam, kõige r`õõmsam ja r`õõmsaim 

2 ja 22. m`õis

Tabel 3. Häälikumuutused alltüübis 2 ja 22

astmevaheldus	lõpumuutused	näiteid
vältevaheldus	0 → a	m`õis
	0 → e	k`üps
	0 → i	p`ärl

2e. minut

Tabel 4. Häälikumuutused tüübis 2e

lõpumuutused	näiteid	lõpumuutused	näiteid
0 → i	l`oend : l`oendi pilet : pileti ravim : ravimi univ`ersum : univ`ersumi tenor : tenori ventil`aator : ventil`aatori tr`eener : tr`eeneri redel : redeli j`uubel : j`uubeli	el → li	p`eegel : p`eegli k`ahvel : k`ahvli rent`aabel : rent`aabli k`uppel : k`upli
er → ri	n`umber : n`umbri t`eener : t`eenri min`ister : min`istri sp`ikker : sp`ikri

võrdlus: n`oobel, n`ooblim, kõige n`ooblim ja n`oobleim

2e ja 19. akvaarium

Tabel 5. Häälikumuutused tüübis 2e ja 19

lõpumuutused	näiteid
0 → i	k`altsium : k`altsiumi m`uuseum : m`uuseumi p`ension : p`ensioni ak`ordion : ak`ordioni

Märkused.

• a. er‑ ja el-lõpulistel sõnadel toimub sageli asendus er → ri (n`umber : n`umbri) või el → li (k`ukkel : k`ukli), kuid lisanduda võib ka tüvevokaal i (vrd d`uubel : d`uubli, aga j`uubel : j`uubeli). Mõlemad muutused võivad esineda ka rööpselt samal sõnal, nt v`esper : v`espri ja v`esperi.
• b. Alltüüpi 2e kuuluvad i-tüvelised sõnad, millel tüvevokaal i asendub mitmuse tunnuse ees e-ga, nt n`umber : n`umbreid (n`umbri + id), vastand : vastandeis (vastandi + is).
• c. Mõni ühesilbilise nimetavaga sõna võib käänduda ka 22. tüübi järgi, nt p`ärl, k`eev, m`õis (2: m`õisa, m`õisat, m`õisa ja m`õisasse; m`õisate, m`õisaid; 22u: mõisa, m`õisa, m`õisa ja mõisasse; m`õisade, m`õisu ja m`õisasid).
• d. Märksõna rööpkujud.
  • Mõnel III-vältelisel us-lõpulisel sõnal võib välte nõrgenemise korral olla rööpne käänamine 3. tüübis, nt soodus (vt tüüp 3, märkus c).
  • 2. tüübi järgi käänduvad rööpselt 19. tüübi sõnad, kui neil on lõppkonsonandi ees kirjapildis kaks vokaali, mida hääldatakse ühes silbis, nt akv`aarium (vt tüüp 19, märkus a).
  • 2. tüübi järgi käänduvad rööpselt mõned kahest silbist koosnevad 22. tüübi võõrsõnad, mille välde on nõrgenenud ja rõhk nihkunud esimesele silbile, nt kok`ard (tüüp 22e) ja kokard (tüüp 2e), v`est`ern (tüüp 22e) ja vestern (tüüp 2e).
  • 2. tüübi järgi käänduvad rööpselt mõned kahest silbist koosnevad 25. tüübi sõnad, mille välde võib nõrgeneda, nt ümbrik (vt tüüp 25, märkus a).

• e. Tüüpi 2 kuulub ka enamik nud‑ ja tud-kesksõnu, v.a ühesilbilise tüvega II-vältelised nud-kesksõnad, nt läinud, tulnud, joonud, käinud, mis kuuluvad tüüpi 6. Eestäiendiks olevad nud‑ ja tud-kesksõnad ei käändu ega ühildu järgneva nimisõnaga (nt meenutasime ammu möödunud aegu; kavas on nii tuntud kui ka vähem tuntud lastelaule), järeltäiendina aga käänduvad ja ühilduvad (nt meenutasime aegu, ammu möödunuid; kavas oli lastelaule, nii tuntuid kui ka vähem tuntuid).

Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik

Anna tagasisidet