Käändsõna tüüp 22: põu, riik, külm, leib

Sisukord

22. põu

p`õu, põue, p`õue, p`õue ja põuesse, p`õuede, p`õuesid, p`õuedesse

Tabel 1. Häälikumuutused tüübis 22

astmevaheldus	lõpumuutused	näiteid
välte- ja laadivaheldus	0 → e	`õu : õue k`aks : kahe : k`ahte
välte- ja laadivaheldus	0 → i	j`ott : joti, `err : erri
välte- ja laadivaheldus	0 → a	s`au : saua

22 ja 2. m`õis

mõisa, m`õisa, m`õisa ja mõisasse, m`õisade, m`õisu ja m`õisasid, m`õisadesse (ja mõisusse)

Tabel 2. Häälikumuutused alltüübis 22 ja 2

astmevaheldus	lõpumuutused
vältevaheldus	0 → a	m`õis
	0 → e	k`üps
	0 → i	p`ärl

22e. riik

r`iik, riigi, r`iiki, r`iiki ja riigisse, r`iikide, r`iike ja r`iikisid, r`iikidesse (ja riigesse)

Tabel 3. Häälikumuutused tüübis 22e

astmevaheldus	lõpumuutused	näiteid
välte- ja laadivaheldus	0 → i	l`amp : lambi, m`änd : männi, for`ell : forelli, püram`iid : püramiidi, kabin`et : kabineti : kabin`etti, k`ompv`ek : k`ompveki : k`ompv`ekki, p`ood : p`oe : p`oodi
välte- ja laadivaheldus	0 → u	p`aks : paksu, l`ukk : luku, l`ohk : lohu, külim`it : külimitu : külim`ittu, j`õud : j`õu : j`õudu

võrdlus: t`uhm, tuhmim, kõige tuhmim

võrdlus: p`aks, paksem, kõige paksem ja paksim

võrdlus: j`ärsk, järsem ja järsum, kõige järsem ja kõige järsum ja järsim

(22e) ja 23e. poiss

p`oiss, poisi, p`oissi, p`oissi ja poisisse, p`oisside, p`oisse ja p`oissisid, p`oissidesse (ja poisesse)

Tabel 4. Häälikumuutused tüübis (22e) ja 23e

astmevaheldus	lõpumuutused	näiteid
välte- ja laadivaheldus	0 → i	p`oiss : poisi : p`oisside p`üks : püksi : p`ükside

22i. külm

k`ülm, külma, k`ülma, k`ülma ja külmasse, k`ülmade, k`ülmi ja k`ülmasid, k`ülmadesse (ja külmisse)

Tabel 5. Häälikumuutused tüübis 22i

astmevaheldus	lõpumuutused	näiteid
välte- ja laadivaheldus	0 → e	s`arv : sarve, l`uik : luige, l`eht : lehe, k`ärg : kärje
välte- ja laadivaheldus	0 → a	s`epp : sepa, n`urk : nurga, k`urb: kurva, erak`ond : erakonna

võrdlus: k`ülm, külmem, kõige külmem ja külmim

(22i) ja 23i. koer

k`oer, koera, k`oera, k`oera ja koerasse, k`oerade, k`oeri ja k`oerasid, k`oeradesse (ja koerisse)

Tabel 6. Häälikumuutused tüübis (22i) ja 23i

astmevaheldus	lõpumuutused	näiteid
välte- ja laadivaheldus	0 → a	k`oer : koera : k`oerade `oks : oksa : `oksade

22u. leib

l`eib, leiva, l`eiba, l`eiba ja leivasse, l`eibade, l`eibu ja l`eibasid, l`eibadesse (ja leivusse)

Tabel 7. Häälikumuutused tüübis 22u

astmevaheldus	lõpumuutused	näiteid
välte- ja laadivaheldus	0 → a	r`iit : riida, v`arss : varsa, l`ai : laia, j`alg : jala h`ind : hinna

võrdlus: h`alb, halvem, kõige halvem ja halvim

(22u) ja 23u. hein

h`ein, heina, h`eina, h`eina ja heinasse, h`einade, h`einu ja h`einasid, h`einadesse (ja heinusse)

Tabel 8. Häälikumuutused tüübis 22u

astmevaheldus	lõpumuutused	näiteid
välte- ja laadivaheldus	0 → a	`õun : õuna : `õunade v`its : vitsa : v`itsade

Märkused.

a. Alltüüpidesse 22e, 22i ja 22u kuuluvad sõnad, millel on olemas tüvemitmuslikud rööpvormid. Alltüüpe eristab tüvemitmuse vokaali variant (e, i, u), nt r`iik : r`iike (tüüp 22e), k`ülm : k`ülmi (tüüp 22i), l`eib : l`eibu (tüüp 22u). Ilma rööpvormideta sõnu on vähe, nt p`õu : p`õuesid, `üks : `ühtesid (tüüp 22).
b. 22. tüübi järgi on võimalik rööpselt käänata kõiki 23. tüübi sõnu, nt h`ein (vt tüüp 23, märkus b). 22. tüübi järgi võivad käänduda ka üksikud ühesilbilised 2. tüübi sõnad, nt m`õis (vt tüüp 2, märkus c).
d. Mõnel kahest silbist koosneval võõrsõnal võib välte nõrgenemise korral olla rööpne käänamine 2. tüübis, nt vestern (vt tüüp 2, märkus d).
e. Rööpvormid.
- Pika sse-sisseütleva asemel kasutatakse valdavalt lühikest sisseütlevat, nt k`ott : k`otti, perek`ond : perek`onda.
- Nüüdiskeeles on sid-lõpulise mitmuse osastava kasutamine 22. tüübi sõnadel taandumas tüvemitmusliku vormi ees. Kuid vahel on sid-lõpp siiski selgem ja ühemõttelisem, nt p`öid : p`öidi ja p`öidasid, t`itt : t`itti ja t`ittesid, h`all : h`allu ja h`allasid. Nõrgaastmelise tüvemitmuse vorme (alates sisseütlevast) kasutatakse harva ja alati ei saa neid ka moodustada või moonduvad nad liialt, nt v`oog (: v`ooge) → {v`oes} (v`oogudes), l`aug (: l`auge) → {lauel} (l`augudel). Mõnest sõnast kasutatakse sel juhul hoopis konsonanti sisaldavat vormi, nt (lõunamere) vooges (II välde), (uni vajus) l`augele (III välde).
e. Erivormid.
- Laadivaheldusliku konsonandi kadu võib tuua kaasa silbi kao – nõrgas astmes tekib üks silp ja III välde (pr`aad : pr`ae, l`aug : l`au).
- 22. tüübis on väike rühm võõrsõnu, kus ainsuse nimetava lõpus kirjutatakse pikk klusiil ühe tähega (nagu 25. tüübi ik-liites), nt kabin`et, p`uusl`ak, p`iisk`op. Muudes tugevaastmelistes vormides on neil tavapärased kaks klusiili, nt kabin`et : kabin`etti (nagu k`ett : k`etti).
- Keskvõrde tunnuse m ees asendub a- või u-tüvelistel sõnadel tüvevokaal enamasti e-ga, nt h`ell : hella – hellem, p`aks : paksu – paksem. Mõnest sõnast on rööpselt olemas ka häälikumuutuseta vorm, nt r`opp : ropu – ropem ja ropum, s`ünk : sünga – süngem ja süngam. i-tüvelistel sõnadel lühike ülivõrre puudub, nt t`uhm : tuhmi – tuhmim, kõige tuhmim.
- Mõnest sõnast saab kasutada tugevaastmelist seisundivormi, mis on enamasti esitatud iseseisva märksõnana, nt `auk : `aukus, k`ärn : k`ärnas. Pole aga täpselt määratav, millal võib nende asemel kasutada ka tavalist, nõrgaastmelist seesütlevat, nt l`ukkus ja lukus, h`inges ja hinges. Ei sobi nt {lokis} (juuksed), {loogas} (oksad), {pruudis} (tüdrukud).

Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik

Anna tagasisidet