Käändsõna tüüp 24: puri, tühi, oder, padi

Sisukord

24. puri

puri, purje, p`urje, p`urje ja purjesse, p`urjede, p`urjesid, p`urjedesse

Tabel 1. Häälikumuutused tüübis 24

astmevaheldus	lõpumuutused	näiteid
vältevaheldus	i → ja	kahi : kahja : k`ahja
vältevaheldus	i → je	puri : purje : p`urje, veli : velje : v`elje

tühi, tühja, t`ühja, t`ühja ja tühjasse, t`ühjade, t`ühje ja t`ühjasid, t`ühjadesse (ja tühjesse)

Tabel 2. Häälikumuutused tüübis 24e

astmevaheldus	lõpumuutused	näiteid
välte- ja laadivaheldus	i → ja	osi : osja : `osja, lubi : lubja : l`upja
välte- ja laadivaheldus	i → ju	vari : varju : v`arju
välte- ja laadivaheldus	i → u	rohi : rohu : r`ohtu
välte- ja laadivaheldus	er → ru	puder : pudru : p`utru

võrdlus: tühi, tühjem, kõige tühjem

oder, odra, `otra, `otra ja odrasse, `otrade, `otri ja `otrasid, `otradesse (ja odrisse)

Tabel 3. Häälikumuutused tüübis 24i

padi, padja, p`atja, p`atja ja padjasse, p`atjade, p`atju ja p`atjasid, p`atjadesse (ja padjusse)

Tabel 4. Häälikumuutused tüübis 24u

võrdlus: nõder, nõdrem, kõige nõdrem ja nõdrim

Märkused.

a. Alltüüpidesse 24e, 24i ja 24u kuuluvad sõnad, millel on olemas tüvemitmuslikud rööpvormid. Tüüpe eristab tüvemitmuse vokaali variant (e, i, u), nt tühi : t`ühje (tüüp 24e), oder : `otri (tüüp 24i), padi : p`atju (tüüp 24u). Ilma rööpvormideta sõnu on vähe, nt veli : v`eljesid, kahi : k`ahjasid (tüüp 24).
b. Pika sse-sisseütleva asemel kasutatakse valdavalt lühikest sisseütlevat, nt padi : p`atja.
c. sid-lõpulise mitmuse osastava kasutamine on taandumas vokaallõpulise vormi ees, kuid kõigist sõnadest seda ei kasutata, nt puder : p`utre. Nõrgaastmelised tüvemitmuse vormid on kasutusel vähestest sõnadest, nt padjul (p`atjadel), aga mitte {kogril} (k`okredel).
d. Kui sõnast saab kasutada tugevaastmelist seisundivormi, on see enamasti esitatud märksõnana, nt kiber : k`ipras, kubel : k`uplas.
e. Keskvõrde tunnuse m ees asendub a– ja u-tüvelistel sõnadel tüvevokaal e-ga, nt kuri : kurja – kurjem, vali : valju – valjem.
f. Omastavas pika esisilbiga sõnadel on ainsuse nimetava vorm muutunud ühesilbiliseks, muu vormistik on tüübipärane, nt s`oe : sooja : s`ooja, saajad (ains s`ae) : saaja : s`aaja.
g. Sõnal õlu on mitu erandlikku vormi, nt õlu : õlle : õlut.

Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik