Sisukord
25. õnnelik
õnnel`ik, õnneliku, õnnel`ikku, õnnel`ikku ja õnnelikusse, õnnelike (ja õnnel`ikkude), õnnel`ikke (ja õnnel`ikkusid), õnnelikesse (ja õnnel`ikkudesse)
Tabel. Häälikumuutused tüübis 25
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| vältevaheldus | 0 → u | real`istl`ik : real`istliku : real`istl`ikku, h`apn`ik : h`apniku : h`apn`ikku, küsimust`ik : küsimustiku : küsimust`ikku |
võrdlus: õnnel`ik, õnnelikum, kõige õnnelikum ja õnnelikem
Märkused.
- a. Mõned kahest silbist koosnevad 25. tüübi sõnad, mille välde võib nõrgeneda, käänduvad rööpselt 2. tüübi järgi, nt
p`eal`ik:p`eal`ikku(tüüp 25) japealik:pealikut(tüüp 2),`ümbr`ik:`ümbr`ikku(tüüp 25) jaümbrik:ümbrikut(tüüp 2). Argikeeles kaldub välde nõrgenema (ja tüüp teisenema) üldisemaltki, kui sõnaraamat näitab, nt auklikute, mitmikute, lõplikuid, luustikuid, vrd `auklike, m`itmike, l`õpl`ikke, l`uust`ikke. Kirjakeeles on soovitatav järgida 25. tüübi käänamist. - b. Pika sse-sisseütleva asemel kasutatakse valdavalt lühikest sisseütlevat, nt
kanarb`ik:kanarb`ikku. - c. Lühike mitmuse osastav on muutunud tavaliseks ja sid-lõpuline vorm on vanamoeline, nt
haril`ikke(ja haril`ikkusid). Nõrgaastmeline mitmusetüvi (vokaaliga –e) on erinevalt muudest tüüpidest kasutusel ka mitmuse omastavas ja kõigis käänetes alates sisseütlevast, kaasa arvatud neli viimast käänet, ntharil`ik:harilike:harilikesse:harilikena. Võimalikud on ka tugevaastmelised de-mitmuse rööpvormid, kuid need on kasutusest peaaegu taandunud ja mõjuvad vanamoeliselt, ntharilike(ja haril`ikkude),harilikena(ja haril`ikkudena).
Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik
Anna tagasisidet