3. vaher
vaher, v`ahtra, v`ahtrat, v`ahtrasse, v`ahtrate, v`ahtraid, v`ahtratesse ja v`ahtraisse
Tabel 1. Häälikumuutused tüübis 3
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| välte- ja laadivaheldus | er → ra | aher : `ahtra |
võrdlus: aher, `ahtram, kõige `ahtram ja `ahtraim
3 ja 2. rõõmus
rõõmus, r`õõmsa, r`õõmsat, r`õõmsasse, r`õõmsate, r`õõmsaid, r`õõmsatesse ja r`õõmsaisse
Tabel 2. Häälikumuutused alltüübis 3 ja 2
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| astmevahelduseta | us → sa | h`irmus : h`irmsa |
võrdlus: rõõmus, r`õõmsam, kõige r`õõmsam ja r`õõmsaim
3 ja 5. armas
armas, `armsa, `armsat, `armsasse, `armsate, `armsaid, `armsatesse ja `armsaisse
Tabel 3. Häälikumuutused alltüübis 3 ja 5
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| välte- ja laadivaheldus | as → sa | ergas : `erksa |
| välte- ja laadivaheldus | is → sa | õilis : `õilsa, õnnis : `õndsa |
| välte- ja laadivaheldus | us → sa | ainus : `ainsa |
| välte- ja laadivaheldus | es → sa | tõrges : t`õrksa |
võrdlus: armas, `armsam, kõige `armsam ja `armsaim
3 ja 7. habras
habras, h`apra, h`aprat, h`aprasse, h`aprate, h`apraid, h`apratesse ja h`apraisse
Tabel 4. Häälikumuutused alltüübis 3 ja 7
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| välte- ja laadivaheldus | s → 0 | võõras : v`õõra reibas : r`eipa puhas : p`uhta toores : t`oore |
võrdlus: habras, h`apram, kõige h`apram ja h`apraim
3e. tanner
tanner, t`andri, t`andrit, t`andrisse, t`andrite, t`andreid, t`andritesse ja t`andreisse
Tabel 5. Häälikumuutused alltüübis 3e
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| välte- ja laadivaheldus | er → ri | manner : m`andri |
3e ja 7e. habras
aldis, `alti, `altit, `altisse, `altite, `alteid, `altitesse ja `alteisse
Tabel 6. Häälikumuutused alltüübis 3e ja 7e
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| vältevaheldus | s → 0 | jaunis : j`auni aldis : `alti |
võrdlus: aldis, `altim, kõige `altim ja `alteim
Märkused.
- a. Alltüüpi 3e kuuluvad üksikud i-tüvelised sõnad, millel tüvevokaal i asendub mitmuse tunnuse ees e-ga, nt
manner:m`andreid(m`andri + id). - b. Osa s-lõpulisi sõnu käändub rööpselt ka 5. tüübi järgi, erinevad on ainsuse osastava vormid, nt
tõrges:t`õrksat(tüüp 3) jatõrgest(tüüp 5). - c. Kui 2. tüübi III-vältelistel us-lõpulistel sõnadel välde nõrgeneb, on neil rööpne käänamine 3. tüübis, nt
s`oodus(tüüp 2) jasoodus(tüüp 3). Alates ainsuse omastavast käändest on kõik vormid samad.
Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik
Anna tagasisidet