5. liige
liige, l`iikme, liiget, l`iikmesse, l`iikmete, l`iikmeid, l`iikmetesse ja l`iikmeisse
v`iis+kümmend, viie+k`ümne, v`iit+kümmend (ja v`iite+kümmend ja v`iit+kümmet ja v`iite+kümmet), viie+k`ümnesse, viie+k`ümnete, viie+k`ümneid, viie+k`ümnetesse ja viie+k`ümneisse
v`iis+t`eist, viie+t`eist, v`iit+t`eist (ja v`iite+t`eist), viie+t`eist+k`ümnesse, viie+t`eist+k`ümned, viie+t`eist+k`ümnete, viie+t`eist+k`ümneid
v`iis+t`eist+kümmend, viie+t`eist+k`ümne, v`iit+t`eist+kümmend (ja v`iite+t`eist+kümmend ja v`iit+t`eist+kümmet ja v`iite+t`eist+kümmet), viie+t`eist+k`ümnesse, viie+t`eist+k`ümned, viie+t`eist+k`ümnete, viie+t`eist+k`ümneid
Tabel 1. Häälikumuutused tüübis 5
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| välte- ja laadivaheldus | e → me | pääse : p`ääsme kümme : k`ümne aste : `astme juhe : j`uhtme ranne : r`andme |
| välte- ja laadivaheldus | i → me | võti : v`õtme |
| välte- ja laadivaheldus | u → me | mitu : m`itme |
5 ja 3. armas
armas, `armsa, armast, `armsasse, `armsate, `armsaid, `armsatesse ja `armsaisse
Tabel 2. Häälikumuutused alltüübis 5 ja 3
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| välte- ja laadivaheldus | as → sa | ergas : `erksa |
| välte- ja laadivaheldus | is → sa | õilis : `õilsa õnnis : `õndsa |
| välte- ja laadivaheldus | us → sa | ainus : `ainsa |
| välte- ja laadivaheldus | es → sa | tõrges : t`õrksa |
võrdlus: armas, `armsam, kõige `armsam ja `armsaim
5e ja 7e. kallis
kallis, k`alli, kallist, k`allisse, k`allite, k`alleid, k`allitesse ja k`alleisse
Tabel 3. Häälikumuutused alltüübis 5e ja 7e
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| vältevaheldus | s → 0 | kaunis : k`auni |
võrdlus: kallis, k`allim, kõige k`allim ja k`alleim
Märkused.
- a. Alltüüpi 5e kuuluvad üksikud i-tüvelised sõnad, millel tüvevokaal i asendub mitmuse tunnuse ees e-ga, nt
kallis:k`alleid(k`alli + id). - b. Vähesed s-lõpulised sõnad käänduvad enamasti rööpselt ka 3. tüübi järgi, nt
tõrges(vt tüüp 3, märkus b). Sõnadkallisjakaunisvõivad käänduda ka 7. tüübi järgi (vt tüüp 7, märkus b). - c. 5. tüübi järgi käänduvad liitarvude põhisõnad
-kümmend,-teistja-teistkümmend. Ainsuse omastavas ja osastavas käändub kaasa ka liitarvsõna esiosa, nt v`iis+kümmend, viie+k`ümne, v`iit(e)+kümmend ja v`iit(e)+kümmet; alates sisseütlevast jääb esiosa omastava käände kujule, nt viie+k`ümnele, viie+k`ümnega. Siiski võib esiosa käänduda kaasa muudeski käänetes, nt v`iide+k`ümnesse, viiest+k`ümnest, viiel+k`ümnel, viied+k`ümned
Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik
Anna tagasisidet