Käändsõna tüüp 6: mõte

Sisukord

6. mõte

mõte, m`õtte, mõtet, m`õttesse, mõtete, m`õtteid, mõtetesse ja m`õtteisse

Tabel 1. Häälikumuutused tüübis 6

astmevaheldus	lõpumuutused	näiteid
välte- ja laadivaheldus	lõpumuutuseta	makse : m`akse vaade : v`aate hinne : h`inde olnu : `olnu
välte- ja laadivaheldus	(d → 0)	läinud : l`äinu

võrdlus: ahne, `ahnem, kõige `ahnem ja `ahneim

kiire, k`iire, kiiret, k`iiresse, kiirete, k`iireid, kiiretesse ja k`iireisse

Tabel 2. Häälikumuutused tüübis 6 ja 1

astmevaheldus	lõpumuutused	näiteid
vältevaheldus	lõpumuutuseta	terve : t`erve, läinu : l`äinu

võrdlus: kiire, k`iirem, kõige k`iirem ja k`iireim

Märkused.

a. Tüüpi 6 kuuluvad ka ühesilbilise tüvega II-vältelised nud-kesksõnad, nt läinud, tulnud, joonud, käinud. Eestäiendiks olevad nud‑kesksõnad ei käändu ega ühildu järgneva nimisõnaga (nt tervitasime kaugelt tulnud külalisi), järeltäiendina aga käänduvad ja ühilduvad (nt tervitasime külalisi, kaugelt tulnuid). II-vältelistel nud-kesksõnadel kaob tüve lõpust d, nt läinud : l`äinu. Kõik ülejäänud vormid on ühised nu-tuletiste vormidega (vt ka märkus b).
b. Ebakindla vältega on nu-tuletised verbidest, mille nud-kesksõna tüvi on ühesilbiline ja II vältes (nt jäänud, teinud, olnud). nu-tuletis käändub II välte puhul (nt jäänu, olnu) 6. tüübi järgi, III välte puhul (nt j`äänu, `olnu) 1. tüübi järgi. II välde on tavalisem, eriti liitsõnus, nt üle+jäänu, tagasi+tulnu.
c. e-lõpulistel omadussõnadel võib olla ka III-välteline hääldus ja rööpne käänamine 1. tüübis, nt kiire (tüüp 6) ja k`iire (tüüp 1).
d. Mõni 6. tüübi sõna käändub argikeeles ka astmevahelduseta 16. tüübi järgi, nt luule : l`uule (tüüp 6) ja luule (tüüp 16), pale : p`alge (tüüp 6) ja pale (tüüp 16).
e. Mõnest sõnast on võimalik ka lühike ainsuse sisseütlev, nt küte : (pani ahju) k`ütte, pale : (tõstis püssi) p`alge.

Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik