Altai keelkonna turgi keelte kõptšaki keelerühma kuuluv kasahhi keel (қазақ тілі kazak tili) on Kasahstani ametikeel (koos vene keelega). Tal on vähemuskeele staatus Hiinas Xinjiangis Ili Kasahhi autonoomses ringkonnas ja keele kõnelejaid asub veel Mongoolia Bajan-Ölgij aimakis.

Kirjutus

Kasahhi keel kasutab 2021. a seisuga kürillilist kirja ehk kirillitsat. Kasahhi tähestik (sulgudes eesti transkriptsiooni vaste):

А а {a}, Ә ә {ä}, Б б {b}, В в {v}, Г г {g}, Ғ ғ {g}, Д д {d}, Е е {e/je}, Ё ё {jo}, Ж ж {ž}, З з {z}, И и {i}, Й й {j}, К к {k}, Қ қ {k}, Л л {l}, М м {m}, Н н {n}, Ң ң {ng}, О о {o}, Ө ө {ö}, П п {p}, Р р {r}, С с {s}, Т т {t}, У у {u}, Ұ ұ {u}, Ү ү {ü}, Ф ф {f}, Х х {h(h)}, Һ һ {h}, Ц ц {ts}, Ч ч {tš}, Ш ш {š}, Щ щ {štš}, Ъ ъ {-}, Ы ы {õ}, І і {i}, Ь ь {-}, Э э {e}, Ю ю {ju}, Я я {ja}.

Tähed В, Ё, Ф, Х, Ц, Ч, Щ, Ъ, Ь, Э kasahhi omasõnades ei esine, peale В, Ф ja Х esinevad ülejäänud ainult vene laensõnades või vene keele kaudu laenatud sõnades. Kasahhi keel kasutas varem ladina kirja (1929–1940) ja araabia kirja (11. saj – 1929). Hiinas Xinjiangis on seni kasutusel araabia kiri (v.a 1964–1984, kui kasutati pinyin’il põhinevat ladina kirja), samuti kasutavad araabia kirja kasahhid Afganistanis ja Iraanis.

Kasahhi nimede kirjutamiseks ladina tähtedega ei ole ühtset rahvusvahelist süsteemi. Kasahstanis on pikalt planeeritud üleminekut ladina kirjale, 2015. aastast tõsisemalt, kuid tähtaegu on korduvalt edasi lükatud. 2017. a kinnitas president esimese ametliku ladina tähestiku, milles ainsaks lisamärgiks oli ülakoma tähe järel: a’ [ä], n’ [ng], s’ [š], u’ [ü]. Ülakomarohke tähestik sai nii palju kriitikat, et 2018. a kinnitati uus versioon, milles ülakoma oli asendatud akuudiga: á, ń, ś, ú jne. Ametlikult on see veel kehtiv (seda kasutab nt riiklik uudiste agentuur QazAqparat/Kazinform), aga 2021. aasta alguses esitleti uut kava, mis põhineb turgi ühistähestikul: 2021. a aprilli seisuga on see järgmine: A a, Ä ä, B b, D d, E e, F f, G g, Ğ ğ, H h, I ı, İ i, J j, K k, L l, M m, N n, Ñ ñ, O o, Ö ö, P p, Q q, R r, S s, Ş ş, T t, U u, Ū ū, Ü ü, V v, Y y, Z z. Üleminek ladina tähestikule on kavas 2023–2031. Juunis 2022 kutsus president Tokajev üleminekuga mitte kiirustama, pidades seniseid tähestikukavasid küündimatuteks ja koguni ebaesteetilisteks[1].

Eesti tekstis kasutatakse kasahhi nimede edasiandmiseks kasahhi-eesti tähetabelit (1978). Seda on otstarbekas teha nii kaua, kui veel ei ole lõplikult selge, millise ladina tähestiku kasuks otsustatakse.

Võrdluseks mõned nimed eri versioonides.

Kürilliline201720182021Eesti transkr
АлакөлAlako’lAlakólAlakölAlaköl
АқжайықAqjai’yqAqjaıyqAqjaiyqAkžajõk
АқшатауAqs’atay’AqśataýAqşatauAkšatau
АқсуAqsy’AqsýAqsuAksu
АсубұлақAsy’bulaqAsýbulaqAsubūlaqAsubulak
ӘулиекөлA’y’li’eko’lÁýlıekólÄuliekölÄulieköl
БайғанинBai’g’ani’nBaıǵanınBaiğaninBajganin
БайқоңырBai’qon’yrBaıqońyrBaiqoñyrBajkongõr
БөріліBo’riliBóriliBörılıBörili
БородулихаBorody’li’haBorodýlıhaBorodulihaBorodulihha
БүркітауылBu’rkitay’ylBúrkitaýylBürkıtauylBürkitauõl
ИірI’irIirİırIir
КүршімKu’rs’imKúrśimKürşımKüršim
МойынқұмMoi’ynqumMoıynqumMoiynqūmMojõnkum
МұзтауMuztay’MuztaýMūztauMuztau
Нұр-СұлтанNur-SultanNur-SultanNūr-SūltanNur-Sultan
Kasahhi nimed eri kirjaviisides

Hääldus

Lühidalt

Rõhk on viimasel silbil, kusjuures silpide loendamisel ei arvata kaasa vene päritolu perekonnanimede lõppu –ov(a), –ev(a).

Pikemalt

Kõik olulisemad hääldusseigad kajastuvad transkriptsioonis. Häälik s on tugevam kui eesti s. Eesti transkriptsioonis on k-ga märgitud nii [k]-häälikut kui ka väga tagapoolset sulghäälikut (kasahhi ladinas q). Niisamuti on g-ga märgitud [g] kõrval ahtushäälikut [ɣ] (kasahhi ladinas ğ). Kasahhi tähestikus on ka kaks [i]-hääliku tähte (и ja і) ning kaks [u]-hääliku tähte (у ja ұ). Nende paaride esimesena mainitud märgivad õieti diftonge: [ij] ~ [õj] ja [w] ~ [uw]. Kasahhi uusimas ladina tähestikus on need paarid vastavalt i ja ı ning u ja ū.

Isikunimed

Kasahhi isikunimemall ametlikes dokumentides on eesnimi + [isanimi] + perekonnanimi, ametlikel puhkudel sageli järjestuses perekonnanimi + eesnimi + isanimi. Nt Nursultan Äbišulõ Nazarbajev (uues ladina tähestikus Nūrsūltan Äbişūly Nazarbaev), venepäraselt Nursultan Abiševitš Nazarbajev. Abikaasa nimi Sara Alpõskõzõ Nazarbajeva (Sara Alpysqyzy Nazarbaeva), venepäraselt Sara Alpõssovna Nazarbajeva. Isanimi on kasutusel pigem üksnes ametlikus kontekstis.

Perekonnanimed kasahhidel kujunesid Vene riigi koosseisus alates 18. sajandi teisest poolest ning suuresti vene nimelõppudega (-ov, -ev, -in). 1930. aastatel NSV Liidus ühtlustati neid veelgi. 1990. aastatest koos kasahhide eneseteadvuse tõusuga hakati propageerima rahvuslikke nimemalle: nimesid lõppudega –ulõ (‘poeg’), –kõzõ (‘tütar’), –tegi (‘pere’), –u (pärsia laen) või ilma lõputa. Nt Musabajev Madi Maratulõ, Mustafa Äulet Armanulõ, Šerhan Murtaza, Bajanžan Erik. Ühtlasi tunnustati traditsioonilist turgi rahvaste nimemalli eesnimi + isanimi. 2011. a tehtud ülevaade nimedest dokumentides näitas äärmist kirevust, perekonnanime asemel oli üha sagedamini isanimi (kas lõpuga –ulõ või ilma, nt Alua Marat, Žänibek Askarulõ) või sugukonnanimi, vanaisanimi vms. Mõnikord oli täisnimes nimi mõnes käändevormis, nt eesnimi omastavas + isanimi possessiivliitega (Abdraštõn Žaraskanõ).[2]

Kehtiv kord lubab loobuda perekonnanime lõppudest –ov, –ev ja –in kas nii, et säilitatakse üksnes nime tüvi, või lisatakse lõppu –ulõ või –kõzõ.[3]

Eesnimed on nii turgi, pärsia kui ka araabia päritoluga. Mehenimede näiteid: Algašbek, Azat, Bolat, Ibrahim ~ Õbõrajõm, Mõrzabek, Nursultan (< nur ‘valgus’ + sultan, mõlemad araabia päritoluga), Žomart, Temir. Naisenimesid: Ajnur, Bibigül, Gülmira, Gülnur, Säule, Žuldõz.

Isanimed kasahhi keeles moodustatakse lõpuga -ulõ (-ūly) meestel ja -kõzõ (-qyzy) naistel.

Nimed perekonnas

Abikaasad saavad abiellumisel valida ühise perekonnanime; pole aga selge, kuidas talitatakse siis, kui teine nimi on tegelikult isanimi.

Kehtiva korra järgi võib laps vanemate soovil saada kas isa perekonnanime või isapoolse vanaisa eesnimest moodustatud perekonnanime. Nt kui lapse nimi on Dosken, isa täisnimi Bahhõt Aslanulõ Mustafin, siis lapse täisnimi võib olla kas Dosken Bahhõtulõ Mustafin või Dosken Bahhõtulõ Aslan(ov), võimalik on jätta ka isanime lahter tühjaks ja kirjutada perekonnanimeks isanimi, seega Dosken Bahhõtulõ või Dosken Bahhõt.[4] (1998. a abielu- ja perekonnaseaduse § 55 lg 3-s oli lubatud lapse perekonnanimi moodustada isa või vanaisa eesnimest vastavalt isiku rahvuslikule tavale[5].)

Kohanimed

Kuigi kasahhi uus ladina tähestik pole veel kindel, olgu siinkohal väike valik kohanimesid uues kirjaviisis (sulgudes eesti transkriptsioon ja vene nimekuju, kui on erinev): Almaty (Almatõ), Aqtöbe (Aktöbe), Atyrau (Atõrau), Baiqoñyr (Bajkongõr), Jambyl (Žambõl), Mañğystau (Manggõstau), Nūr-Sūltan (Nur-Sultan), Oral, Öskemen (vn Ust-Kamenogorsk), Pavlodar, Petropavl (vn Petropavlovsk), Qarağandy (Karagandõ), Qostanai (Kostanaj), Qyzylorda (Kõzõlorda), Semei (Semej, vn Semipalatinsk), Şymkent (Šõmkent).

Kasahstani ala kohta käivad eksonüümid (sulgudes kaldkriipsu järel uus ladinatäheline vaste, kui on erinev): Araali meri ehk Araal (Aral tengizi / Aral teñızı), Džungaaria Alatau (Žonggar Alatauõ / Joñğar Alatauy), Han-Tengri (mägi, Han Tängiri / Han Täñırı), Irtõš (jõgi, Jertis / Ertıs), Išim (jõgi, Jesil / Esıl), Kasahhi laht (Kazak šõganagõ / Qazaq şyğanağy), Kasahstan (Kazakstan / Qazaqstan), Kaspia madalik (Kaspij mangõ ojlatõ / Kaspii mañy oilaty), Kirgiisi ahelik (Kõrgõz Alatauõ / Qyrğyz Alatauy), Kulunda (stepp, Kulõndõ / Qūlyndy), Mugodžaarid (Mugalžar / Mūğaljar), Näljastepp ehk Lõuna-Näljastepp (Mõrzašöl / Myrzaşöl), Obštši Sõrt (mäestik, Žalpõ Sõrt / Jalpy Syrt), Sõrdarja (jõgi, Sõrdarija / Syrdariia), Tobol (jõgi, Tobõl / Tobyl), Uural (jõgi, Žajõk / Jaiyq). Rööpvõimalusena on eksonüümid järgmistel juhtudel: Bajkongõr (Baiqoñyr) ehk Baikonur, Betkbakdala (Betbaqdala) ehk Näljastepp ehk Põhja-Näljastepp, Sarõarka (Saryarqa) ehk Kasahhi kinkmaa.

Vt ka

Kirjandus


Märkused

Anna tagasisidet