Kui lauses on sõna või fraas, mis väljendab lauses tegutseja omadust või seisundit, nimetavad keeleteadlased seda kas öeldistäiteks või öeldistäitemääruseks. Öeldistäide kuulub kokku ainult tegusõnaga olema ja on nimetavas käändes, nt Poiss on juba suur või See naine on õpetaja. Teiste tegusõnade juurde kuuluvaid nimisõnu ja omadussõnu nimetatakse öeldistäitemäärusteks ning need võivad olla saavas, olevas või nimetavas käändes.

Öeldistäitemääruse ainsuses või mitmuses esinemine sõltub sellest, kas tegu on nimisõnaga (vastab küsimusele kes? mis?) või omadussõnaga (missugune?), ja sellest, mis käändes see on.

Omadussõnaline öeldistäitemäärus on ainsuses järgmistel juhtudel:

  • Pihlakad lähevad punaseks.
  • Šampoon teeb juuksed pehmeks.
  • Ta jalad said treenides tugevamaks.
  • Paljud selle kandi majad on jäänud tühjaks.
  • Piirnorme ei peeta nendele esemetele sobivaks.
  • Rahaline sõltumatus on muutnud meie lapsed enesekindlaks.
  • Poisid jõudsid koju läbimärjana.
  • Kolleegid tulid haigena tööle.
  • Tema mõtted mõjusid asjatundmatuna.
  • Puuvili ja liha saabusid müügile riknenuna.
  • Pärast filmi vaatamist tundusid ämblikud talle väga targana.

Nimisõnaline öeldistäitemäärus ühildub aluse või sihitisega arvus:

  • Neid raamatuid nimetatakse pärgamentideks.
  • Kool ei õpeta meie lapsi saama ettevõtjateks.
  • Sa sobid mulle tantsupartneriks.
  • Ta oli mõnda aega Saksamaal lapsehoidjaks.
  • Nad töötavad keeletoimetajatena.
  • Eedu ja Peedu mängisid juba lastena koos.

Kui nimisõnaline öeldistäitemäärus märgib kogumõistet või omadust, on ka mitmusliku aluse või sihitise korral eelistatud ainsust:

  • Kümme last jäi orvuks.
  • Nad tulid turniiri võitjaks.
  • Lapsed läksid salgana mööda merekallast.
  • Kõik tulud loeti perekonna sissetulekuks.

Vt ka „Öeldistäitemäärus“ (lk 289 jj).

Anna tagasisidet