Altai keelkonna turgi keelte kõptšaki keelerühma kuuluv kirgiisi keel (кыргыз тили kõrgõz tili) on Kõrgõzstani ametikeel. Keelel on vähemuskeele staatus Hiinas Xinjiangis Kizilsu Kirgiisi autonoomses ringkonnas, keelt kõneldakse ka Tadžikistanis Mägi-Badahšanis jm. Altai, kasahhi ja kirgiisi keel on suhteliselt lähedal üksteisele.
Kirjutus
Kirgiisi keel kasutab kürillilist kirja ehk kirillitsat. Kirgiisi tähestik (sulgudes eesti transkriptsiooni vaste):
А а {a}, Б б {b}, В в {v}, Г г {g}, Д д {d}, Е е {e/je}, Ё ё {jo}, Ж ж {dž}, З з {z}, И и {i}, Й й {j}, К к {k}, Л л {l}, М м {m}, Н н {n}, Ң ң {ng}, О о {o}, Ө ө {ö}, П п {p}, Р р {r}, С с {s}, Т т {t}, У у {u}, Ү ү {ü}, Ф ф {f}, Х х {h(h)}, Ц ц {ts}, Ч ч {tš}, Ш ш {š}, Щ щ {štš}, Ъ ъ {-}, Ы ы {õ}, Ь ь {-}, Э э {e}, Ю ю {ju}, Я я {ja}.
Tähed Ё, Щ, Ь, Ъ esinevad üksnes vene laensõnades. Varem on kirgiisi keelt kirjutatud ladina kirjas (1928–1938) ja enne seda araabia kirjas. Alates iseseisvumisest 1991. a on arutatud üleminekut ladina kirjale, ent ametlikke samme selleks pole astutud. 2021. a algupoolel on seda uuesti arutatud (vt sellekohast venekeelset ülevaadet koos põhjalikuma ajaloolise ekskursiga, 17. V 2021, samuti üht ettepanekut).
Kirgiisid Hiinas kasutavad araabia kirja.
Kirgiisi nimede kirjutamiseks ladina kirjas ei ole ühtset rahvusvahelist süsteemi. 2008. a kiitis Kõrgõzstani valitsus heaks omaladina, mis põhineb USA ja Briti kohanimekomiteede (BGN-PCGN) 1979. a süsteemil, kuid seda pole rahvusvaheliseks tunnustamiseks esitatud.
Eesti tekstis kasutatakse kirgiisi nimede edasiandmiseks kirgiisi-eesti tähetabelit (1978).
BGN-PCGNi 1979. a süsteemi ehk Kõrgõzstani omaladinat saab teisendada eesti transkriptsiooni järgmise tabeli alusel.
| Tähed | Näited |
|---|---|
| ch → tš | Chatkal → Tšatkal, Balykchy → Balõktšõ, Gülchö → Gültšö |
| j → dž | Jalal-Abad → Džalal-Abad, Jayyl → Džajõl |
| kh → h(h) | (esineb vaid laennimedes) |
| sh → š | Shabdan → Šabdan, Bishkek → Biškek, Osh → Oš |
| y → j (täishääliku ees või järel) | Bakay-Ata → Bakaj-Ata, Bayetov → Bajetov, Mayly-Suu → Majlõ-Suu |
| y → õ (kaashääliku ees või järel) | At-Bashy → At-Bašõ, Ysyk-Ata → Õsõk-Ata, Kayyngdy → Kajõngdõ |
Märkus. yy-ühend võib olla kahemõtteline: yy → jõ ja yy → õj. Esimene sobib juhul, kui eelneb täishäälik.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on sõna viimasel silbil, kusjuures silpide loendamisel ei arvata kaasa vene päritolu perekonnanimeliidet –ov(a), –ev(a).
Pikemalt
Kõik olulisemad hääldusseigad kajastuvad transkriptsioonis. Häälik s on tugevam kui eesti s. Pikka täishäälikut märgitakse kahe tähega, nagu eesti keeles.
Isikunimed
Kirgiisi ametlik isikunimemall on eesnimi + [isanimi] + perekonnanimi. Nt mehenimi Sadõr Nurgodžojevitš Džaparov, naisenimi Majram Dujšenovna Akajeva. Isanime, mis moodustatakse vene lõppudega, kasutatakse vaid väga ametlikes dokumentides, igapäevakäibes on ees- ja perekonnanimi.
Eesnimede näiteid: mehenimed Almazbek, Askar, Asõlbek, Azamat, Džoomart, Džumabek, Išenbaj, Kurmanbek, Manas, Mõrzakan, Tšõngõz, naisenimed Ajgül, Damira, Džibek, Gülzura, Tattõbübü, Tšolpon, mõlemasoolised nimed Adilet (‘õiglus’), Džõrgal (‘õnn’).
Perekonnanimed on kirgiisidel pärit XX saj algupoolelt ja on moodustatud vene lõppudega –ov(a), –ev(a), nt Akajev, Atambajev, Bakijev, Džeenbekov, Džumalijev, Düjšejev, Kadõrbekov, Mamõpov, Maripov, Otunbajeva, Süjörkulov, Süjünbajev, Üsönov.
Nimed perekonnas
Esimesed perekonnanimed anti isa eesnime järgi. Tänapäeval näib sama praktika jätkuvat (venekeelse Wikipedia artikli põhjal), seega saavad vanemad valida, kas anda lapsele oma perekonnanimi või moodustada lapse perekonnanimi isa või vanaisa eesnimest. Isanimest tuletatud perekonnanimedes on propageeritud osiseid uulu ‘poeg’ ja kõzõ ‘tütar’. (2014. a ilmus ajakirjanduses teateid, et paljud kirgiisid loobuvad neist lõppudest vene lõppude kasuks, lootes niiviisi mh Venemaal tööd leida. Nimemuutmise näide: Meerim Asan kõzõ → Meerim Asanovna Asanova[1].)
Kohanimed
Kõrgõzstani ala kohta käivad eksonüümid: Alai ahelik (Alaj kõrka toosu), Han-Tengri (mägi, Han-Tengiri ~ Kan-Too), Kirgiisi ahelik (Kõrgõz Ala-Toosu), Taga-Alai (Tšong-Alaj kõrka toosu), Tian Shan ehk Tjan-Šan (Tengir-Too), Turkestani ahelik (Türkstan kõrka toosu). Eksonüümid rööpvõimalusena: Kõrgõzstan ehk Kirgiisia, Õsõk-Köl ehk Issõk-Kul (järv).
1990. aastate lõpus üritati Kõrgõzstanis kohanimede õigekirja reformida ning kirjutada nime koostisosad kokku, ilma sidekriipsuta, nt Aksuu (seni ja praegugi Ak-Suu), Aktalaa (Ak-Talaa), Atbašõ (At-Bašõ), Bakajata (Bakaj-Ata), Darootkorgon (Daroot-Korgon), Džalalabat (Džalal-Abad), Kanõškõja (Kanõš-Kõja). See siiski ei läinud läbi ja kasutusel on endiselt sidekriipsulised nimekujud.
Vt ka
Kirjandus
- A primer on Kyrgyz names (03.03.2017). – Carrie-Anne Brownian, Welcome to My Magick Theatre (vaadatud 10.10.2021).
- Tiiu Erelt, Olev Jõgi, Ain Kaalep, Artur Laast, Harald Rajamets, Henn Saari, Ly Seppel, Haljand Udam, Uno Ussisoo, Nimekirjutusraamat. Tallinn: Valgus 1993, lk 296–297.
- Kyrgyz alphabet, language and pronunciation. – Omniglot.com (vaadatud 07.10.2021).
- Kyrgyz alphabets. – Wikipedia.org (vaadatud 08.10.2021).
- Киргизская антропонимия. – ru.wikipedia.org (vaadatud 10.10.2021).
Märkused
- [1] Raadio Vabaduse uudised 10. dets 2014 ja 11. dets 2014.