Lühidalt
Lausetes, kus kõrvutatakse kaht nähtust, mida tähistab sama põhisõna, aitab nimisõnafraasi põhja kordamist vältida asesõna oma
.
Jaanuari elektriarved olid detsembri elektriarvetest väiksemad. | Jaanuari elektriarved olid detsembri omadest väiksemad. |
Pikemalt
On üks tüüp lauseid, kus sõnakorduse vältimiseks tavatsetakse sageli rakendada väljajättu. Neis lausetes kõrvutatakse enamasti kaht nähtust, mida tähistab üks ja sama põhisõna. Nt
- Jaanuari elektriarved olid detsembrist väiksemad.
Kõrvutatavad mõisted on siin ’jaanuari elektriarved’ ja ’detsembri elektriarved’, mida väljendavad täiendist ja põhisõnast koosnevad nimisõnafraasid. Vältimaks fraasi põhja ehk elektriarve
sõna kordumist, on teisest fraasist põhisõna elektriarved
ära jäetud.
Peale väljajätu on siiski ka teine võimalus, kuidas kordust vältida. Siinsesse lausesse ja teistessegi seda tüüpi lausetesse sobib asesõna oma
: jaanuari elektriarved olid detsembri omadest väiksemad
.
2017 ilmunud „Eesti keele süntaks“ kinnitab, et oma
aitab vältida nimisõnafraasi põhja kordamist: Ungari hinnatase vastab enam-vähem Eesti omale
.
Näiteid
algne | toimetatud |
---|---|
Suures pildis on Tallinna õhu puhtus võrreldav Skandinaavia linnadega. | Suures pildis on Tallinna õhu puhtus võrreldav Skandinaavia linnade omaga. |
Kas meie riigilõivud on üldse võrreldavad teiste Euroopa riikidega? | Kas meie riigilõivud on üldse võrreldavad teiste Euroopa riikidega omadega? |
Selle teadlaste rühma eripära oli inimarengu võrdlemine sipelgatega. | Selle teadlaste rühma eripära oli inimarengu võrdlemine sipelgate omaga. |
Keskerakonna toetus on võrdsustunud EKREga. | Keskerakonna toetus on võrdsustunud EKRE omaga. |
Arenduse ettevalmistus on sarnane õigusloome ettevalmistamise etappide ja sisuga. | Arenduse ettevalmistus on sarnane õigusloome ettevalmistusega. ~ Arenduse ettevalmistuse etapid ja sisu on sarnased õigusloome ettevalmistuse omadega. ~ Arenduse ettevalmistusel on samasugused etapid ja sisu nagu õigusloome ettevalmistusel. |
Kirjandus
- Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2017.
- Maire Raadik, „Keskerakonna toetus on võrdsustunud EKREga“. – Keelenõuanne soovitab 6. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 2020, lk 93.
Koostanud Maire Raadik
Anna tagasisidet