Indoeuroopa keelkonna balti keelerühma kuuluv läti keel (latviešu valoda) on Läti ametikeel.

Kirjutus

Läti keel kasutab ladina kirja, milles on lisamärkidega tähti. Läti tähestik:

A a, Ā ā, B b, C c, Č č, D d, E e, Ē ē, F f, G g, Ģ ģ, H h, I i, Ī ī, J j, K k, Ķ ķ, L l, Ļ ļ, M m, N n, Ņ ņ, O o, P p, R r, S s, Š š, T t, U u, Ū ū, V v, Z z, Ž ž.

Läti keelt kirjutati 1920. aastateni vanas, saksapärases kirjaviisis. Selles esines v asemel w, š-d märgiti sch-ga, täishääliku pikkust märgiti kas järgneva h-ga (Grihwa), sõna lõpus graavisega (aukschtà) või ei märgitud üldse; ģ, ķ, ļ, ņ olid gooti kirjas tähed, millel kaldkriips (/) peal. [s]- ja [z]-häälikut märgiti s-iga, ent esimesel juhul oli s-tähel eristuseks väike põikikriips (ꞩ), seega nt Sihle = Zīle, Ꞩilꞩ = Sils. Niisamuti eristati tarbe korral [š]-d (ꞩch) ja [ž]-d (sch). Kirjaviis ei olnud kuigi järjekindel, mistõttu 1908. a töötas Riia Läti Selts välja uue kirjaviisi põhimõtted. Uus kirjaviis jõustati ametlikult 1919. a. 1946. a-ni on läti tähestikus olnud ka Ŗ ŗ.

Eesti tekstis kirjutatakse läti nimesid muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, st originaalipäraselt.

Lähtuda tuleb läti uuest kirjaviisist, kuigi isik võis olla kasutanud teistsugust kirjakuju: Valdemārs (mitte Woldemar ega Valdemār), Cimze (mitte Zimse), Dravnieks (mitte Drawneek), Mīlenbahs (mitte Mühlenbach ega Mǖlenbachs), Misiņš (mitte Missinsch, Missiņš, Missiņ ega Misiņ), Zvirgzdiņa (mitte Svirgsden), Anna Brigadere (mitte Anna Brigader ega Anna Brigaders), kohanimed Ādaži (mitte Ahdaschi), Aiviekste (mitte Aiweekste), Cēsis (mitte Zehsis) jne.

Hääldus

Lühidalt

Rõhk on läti nimedel esimesel silbil, ka siis, kui järgsilpides on pikki täishäälikuid. Rõhtjoon täishäälikutähe peal (ā, ē, ī, ū) näitab hääliku pikkust: Jānis [jaanis], Kaudzīte [kaudziite], Jūrmala [juurmala]. Koma kaashäälikutähe all (ķ, ļ, ņ) või peal (ģ) näitab kaashääliku peenendust, sj ģ ja ķ häälduvad peaaegu nagu d ja t eesti sõnades padja ja patja: Kalniņš [kalnin’š], Smiļģis [smil’d’is], Ķempe [t’empe].

Pikemalt

TähedHääldusNäited
c[ts]Ceplītis [tsepliitis], Code [tsuode], Lācis [laatsis]
č[tš]Čaks [tšaks], Stučka [stutška], Lāčplēsis [laatšpleessis]
e[e]Egle [egle]
[ä]1Venta [vänta]
ē[ee]Ērglis [eerglis], Mēmele [meemele]
[ää]1Mētrēns [määträänss], Tērauds [täärauds]
o[uo] omades nimedes ja täiesti muganenud laenudesOzols [uozuolss], Vītols [viituolss], Roze [ruoze], Ogre [uogre], Lode [luode], Majori [majuori]
[o] või [oo] murdelist või võõrast päritolu ning muganemata nimedesVorkals [vorkalss], Poruks [poruks], Oskars [oskars], Rozentāls [roozentaalss]
s[s(s)] täiesti helitu, tugevam kui eesti sCēsis [tseessis], Misiņš [missin’š], Lūsis [luussis], Osis [uossis], Ventspils [väntspilss], Jansons [janssonss]
v[u] samas silbis oleva täishääliku järel, moodustades diftongiArtavs [artauss], Zivtiņš [ziutin’š]
Läti nimede hääldus

1 Täht e hääldub [ä]-na, kui 1) järgmises silbis on või on olnud a, ā, e [ä], ē [ää], o [uo], u, ū, ai või au, ja kui 2) järgmise silbi alguses ei ole mõni peenendatud häälik (č, dž, ģ, j, ķ, ļ, ņ, š, ž). Seejuures liitsõnalistes nimedes tuleb arvestada osasõnu eraldi: Melnsils [mälnsils] (melns < melnas + sils), Zemgale [zämgale] (< zemais + gals). Vrd Vējāns [veejaanss], Reķēna [ret’ääna]. Nimetatud reegel ei kehti, kui tegu on võõrast päritolu ning veel muganemata nimedega: Feldmanis [feldmanis], Valdemārs [valdemaarss], Velta [velta]. Vrd muganenud nimesid: Jēkabs [jääkabs], Bērtulis [bäärtulis], Tērbata [täärbata] ‘Tartu’.

Üksikasjalikumad läti nimede hääldusjuhised leiab Einar Kraudi raamatust “Võõrnimed eesti häälduses II” (vt kirjanduse loetelust).

Isikunimed

Läti isikunimemall on kaheosaline: eesnimi + perekonnanimi. Perekonnanimede lõpud kajastavad enamasti nimekandja sugu. Läti perekonnanimede lõpud on

  • s, –š, –is, –us, harva –a ja –e – meestel;
  • a, –e, –s, harva –us – naistel.

Naissoovormi moodustamine

Perekonnanime naissoovorm on vastavuses meessoovormiga järgmiselt (kõigepealt meessoovormi lõpud, seejärel püstkriipsude järel naissoovormi lõpud):

  • s || –e, kui perekonnanime lõpus on
    • -ants, -ars, -arts, -āns, -ārs, -āts, -ents, -erts, -gals, -kalns, -mals, -onts, nt Dzintars – Dzintare, Zuments – Zumente, Zeltkalns – Zeltkalne, Ezermals – Ezermale;
    • saksapärased -felds, -lands, -sons, -šmits, -tāls, -valds, nt Kiršfelds – Kiršfelde, Andersons – Andersone, Rozentāls – Rozentāle;
    • II käändkonna häälikuvaheldusliku tüvega lõpud -ns, -ss, nt Akmens – Akmene, Mēness – Mēnese;
    • is-lõpust lühenenud lõpud -als, -els, -ens, -ers, -iers, -ols, -ons, -uls, -urs, nt Bļodons – Bļodone, Bumbiers – Bumbiere;
  • s || –a ülejäänud juhtudel, nt Vilks – Vilka, Celms – Celma, Arājs – Arāja, Sējējs – Sējēja, Veinbergs – Veinberga, Jurevičs – Jureviča, Petrovs – Petrova, Balts – Balta;
  • nieks || –niece, nt Klētnieks – Klētniece, Pilsētnieks – Pilsētniece;
  • š || –a, nt Vējš – Vēja, Kociņš – Kociņa, Zaļš – Zaļa;
  • is || –e, nt Gailis – Gaile, Eglītis – Eglīte, Lapainis – Lapaine, Dzirkalis – Dzirkale, Baumanis – Baumane; seejuures
    • kis, –gis || –ka, –ga, nt Rutkis – Rutka, Mazgis – Mazga;
    • skis, –ckis || –ska,-cka, nt Beļskis – Beļska, Visockis – Visocka;
  • ais || –ā, nt Baltais – Baltā, Salnais – Salnā, Gaidais – Gaidā.

Mõnel juhul jääb sooline eristus ära:

  • kui mehe perekonnanime lõpus on –us, –a või –e, nt Ledus, Liepa, Egle;
  • kui perekonnanimeks on naissoost s-lõpuline nimisõna, nt Dzelzs, Grunts, Klints;
  • kui võõrpäritoluga perekonnanime lõpus on -ā, -ē, -i, -ī, -o, -u, -ū, nt Arumā, Šnē, Jakobi, Barī, Utno, Dimčenko, Amadu, Foršū.

Kohanimed

Naabruse ja suuresti ühise ajaloo tõttu on paljusid Läti kohti tuntud eestikeelse või mugandatud nimega, mõned neist sobivad endiselt nt ajaloolises kontekstis. Eestikeelse põhinimega on ÕSis jm allikates praegu järgmised kohad, osa neist piirilähedased külad: Araveste (Arakste), Asti järv (Burtnieks), Heinaste (Ainaži), Hoomuli (Omuļu muiža), Hopa (Ape), Härgmäe (Ērģeme), Ida-Kuramaa kõrgustik (Austrumkursas augstiene), Ida-Läti madalik (Austrumlatvijas zemiene), Ipiku (Ipiķi), Kesk-Läti madalik (Viduslatvijas zemiene), Kirbla (Ķirbēni), Koiva (jõgi, Gauja), Koivaliina (Gaujiena), Kuramaa (Kurzeme), Kuramaa kõrgustik (Kurzemes augstiene), Kööna (Ķoņi), Loodi (Lode), Luke (Lugaži), Läti (Latvija), Lääne-Kuramaa kõrgustik (Rietumkursas augstiene), Pikksaare (Piksāri), Põhja-Kuramaa kõrgustik (Ziemeļkursas augstiene), Reikküla järv (Ramatas Lielezers), Riia (Rīga), Ruhja (Rūjiena), Ruhja jõgi (Rūja), Salatsi (Salacgrīva), Salatsi jõgi (Salaca), Säde jõgi (Seda), Tiikre (Dīķeri), Vana-Laitsna (Veclaicene), Vastse-Laitsna (Jaunlaicene).

Peale nende on kohanimeandmebaasis läti põhinime kõrval mööndavaks märgitud eesti keelesaarte (Leivu, Lutsi) kohanimesid, samuti järgmised nimed, osa neist ajaloolises (AJ) kontekstis (parema eristatavuse huvides on lätikeelsed nimed pandud kursiivi): Alūksne ehk Aluliina, Burga ehk Pura, Cēsis ehk Võnnu AJ, Daugava ehk Väina jõgi, Dundaga ehk Tooninga, Gulbene ehk Kulna, Idus ehk Idva, Ikšķile ehk Üksküla AJ, Jelgava ehk Miitavi AJ, Kārķi ehk Karkla, Kuiviži ehk Kuivaste, Liepāja ehk Liibavi AJ, Limbaži ehk Lemsalu, Ludza ehk Lutsi, Mazsalaca ehk Väike-Salatsi, Naukšēni ehk Nausküla, Pedele ehk Pedeli, Ramata ehk Raamatu, Sēļi ehk Seeli, Staļi ehk Talli, Svētciems ehk Uue-Salatsi, Valka ehk Läti Valga, Valmiera ehk Volmari AJ, Vārna ehk Vaarna, Veckārķi ehk Vana-Karkla, Vecsalaca ehk Vana-Salatsi, Ventspils ehk Vindavi AJ, Vidzeme ehk Läti Liivimaa.

Eesti keelesaarte kohanimede kohta vt lähemalt EKI kohanimeandmebaasi Kraasna, Leivu ja Lutsi kohanimeloendist.

Kui tõlkida läti kohanimede liigisõnu eesti keelde, siis tuleb arvestada, et nimetuum, st nime põhiosa on enamasti omastava käände vormis ja see tuleks samuti kõigepealt viia läti nimetavalisele kujule, millest moodustada eesti omastava käände vorm, nt Aglonas pagasts > läti nimetav Aglona > Aglona vald. Niisamuti nt Aijažu ezersAijaži järv, Briežuciema pagastsBriežuciemsi vald jne.

Murded ja vähemused

Läti keele põhimurdeid on kolm: keskmurre, liivipärane murre ja Ülem-Läti murre. Täpsem jaotus on järgmine:

  • keskmurre (vidus dialekts):
    • Liivimaa murrakud (Vidzemes izloksnes),
    • Zemgale murrakud (zemgaliskās izloksnes),
    • Kuramaa murrakud (kursiskās izloksnes);
  • liivipärane murre (lībiskais dialekts):
    • Kuramaa liivipärased murrakud (Kurzemes izloksnes ~ tāmnieku izloksnes),
    • Liivimaa liivipärased murrakud (Vidzemes izloksnes);
  • Ülem-Läti murre (augšzemnieku dialekts):
    • Latgale murrakud (nesēliskās izloksnes ~ latgaliskās izloksnes),
    • Sēlija murrakud (sēliskās izloksnes).
Läti keele murded (Wikimedia Commons)

Latgale murrakute baasil on tekkinud latgali kirjakeel (latgaliešu valoda, endanimetus latgalīšu volūda), millel on oma tähestik: A a, Ā ā, B b, C c, Č č, D d, E e, Ē ē, F f, G g, Ģ ģ, H h, I i, Y y, Ī ī, J j, K k, Ķ ķ, L l, Ļ ļ, M m, N n, Ņ ņ, O o, Ō ō, P p, R r, S s, Š š, T t, U u, Ū ū, V v, Z z, Ž ž. Võrreldes läti tähestikuga on siin lisaks y, mis hääldub [õ]. Kui läti tähestikus märgib o nii diftongi [uo] kui ka lühikest ja pikka [o]-d, siis latgali kirjaviisis on nende häälikute jaoks eraldi tähed uo, o ja ō. Latgali nimede näiteid (sulgudes läti nimi): Aglyuna (Aglona), Daugpiļs (Daugavpils), Jākubmīsts (Jēkabpils), Latgola (Latgale), Leivuons (Līvāni), Rēzne (Rēzekne). Lätis on latgali keele staatus põhjustanud vaidlusi, tema ametlik määratlus on “latgali kirjakeel, ajalooline läti keele erikuju” (latgaliešu rakstu valoda, vēsturisks latviešu valodas paveids).

Vähemused. Põlisvähemuseks peab Läti riik liivlasi. Liivi kohanimed on liivlaste põlisel asustusalal Kuramaal ametlikud rööpselt läti nimedega: Jaunciems/Ūžkilā, Kolka/Kūolka, Lielirbe/Īra, Mazirbe/Irē, Pitrags/Pitrõg jt.

Kirjandus

Anna tagasisidet