Liitnimisõna esiosa omastavas käändes

Liitsõna esiosa ehk täiendsõna võib olla nii nimetavas kui ka omastavas käändes, viimane on eesti liitsõnades tavalisem. Omastavaline esiosa võib väljendada eri tähendusi, eeskätt kuuluvust ja otstarvet:

aknaklaas, vennanaine
rauasaag, veoauto

Omastavalise esiosaga liitsõnad võivad väljendada mitmesuguseid tähendusi:

piletimüük (= piletite müük)
jõulumüük (= jõuluaegne müük)
postimüük (= müük post teel)
letimüük (= leti taga, letilt müümine)
lõpumüük (= soodushindadega müük)
komisjonimüük (= müük komisjonitasu eest)

Liitsõna omastavalise esiosa tähendusi

• Omastavas käändes esiosa võib väljendada
  • kuuluvust: aknaklaas, vennanaine, vankriratas
  • otstarvet: rauasaag, söögilaud, veoauto
  • seda, millele on liitsõna järelosaga väljendatud tegevus suunatud: habemeajamine (< ajab habet), lapsehoidja (< hoiab last)
  • seda, kes või mis on liitsõna järelosaga väljendatud tegevuse tegija: palgatõus (< palk tõuseb), päikeseloojang (< päike loojub)
• Kui liitsõna esiosa väljendab ainet või materjali, võib olenevalt konkreetsest liitsõnast esineda kas nimetav või omastav.

Nimetavalist liitumist kasutatakse enamasti juhul, kui liitsõna sisuliseks keskmeks on järelosa: vaskpott (= pott, mis on vasest tehtud), kipsplaat, paberraha, palkmaja. Omastavalist liitumist kasutatakse enamasti juhul, kui liitsõna põhisisu kannab esiosa ning järelosa väljendab sellega väljendatu hulka, kuju, liiki vms: liivakoorem, lumevaip, tammepuu, särjekala. Tegelik kasutus on siiski kõikuv ja kaldub sageli omastavalise liitumise poole.

Omastavalise esiosa ainsus ja mitmus

Ainsuse omastavas olev esiosa võib liitsõnas kanda mitmuslikku sisu: tikutoos (= tikkude toos), kliendiandmed (= klientide andmed), piletimüük (= piletite müük), korvipunumine (= korvide punumine), kartulikasvataja (= kartulite kasvataja). Mõnel juhul võib esiosa olla ka mitmuse omastavas: lasteaed, naistejuuksur, meestekingad, keeltekool, vanadekodu.

Kirjandus

• Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 2020.
  Reet Kasik, Sõnamoodustus. Eesti keele varamu I. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2015.

Koostanud Maire Raadik

Anna tagasisidet