Indoeuroopa keelkonna slaavi keelte lõunaslaavi rühma kuuluv makedoonia keel (македонски јазик makedonski jazik) on Põhja-Makedoonia ametikeel, ta on tunnustatud vähemuskeel Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Rumeenias ja Serbias. Algselt kirikuslaavi kui kõneldud keele – millest hiljem kujunes bulgaaria keel – läänemurdeid kõnelnud rahvast sai omaette rahvus, kui nende asuala sattus 1910. aastatel peetud Balkani sõdade käigus Serbia, hiljem Jugoslaavia koosseisu. Makedoonia kirjakeele reeglid kehtestati 1945, kui moodustati ka omaette liiduvabariik Jugoslaavia koosseisus. Makedoonia keel on väga lähedane bulgaaria keelele ja bulgaarlased peavad seda sageli bulgaaria keele osaks.
Kirjutus
Makedoonia keel kasutab kürillilist kirja ehk kirillitsat. Makedoonia tähestik (looksulgudes ladina vasted):
А а {a}, Б б {b}, В в {v}, Г г {g}, Д д {d}, Ѓ ѓ {đ/g}, Е е {e}, Ж ж {ž}, З з {z}, Ѕ ѕ {dz}, И и {i}, Ј ј {j}, К к {k}, Л л {l}, Љ љ {lj}, М м {m}, Н н {n}, Њ њ {nj}, О о {o}, П п {p}, Р р {r}, С с {s}, Т т {t}, Ќ ќ {ć/k}, У у {u}, Ф ф {f}, Х х {h}, Ц ц {c}, Ч ч {č}, Џ џ {dž}, Ш ш {š}, ’.
1977. a kiitis ÜRO kohanimekorralduskonverents heaks makedoonia keele latinisatsiooni, mis oli kasutusel olnud Jugoslaavia kohanimeloendites ja kaartidel.
Eesti tekstis kirjutatakse makedoonia nimed ladina kirja ÜRO heakskiidetud tabeli alusel, mille 1996. a kiitis heaks ka Emakeele Seltsi keeletoimkond.
Põhja-Makedoonias endas seda süsteemi ei kasutata. ÜRO süsteemis on makedoonia ѓ ja ќ edasiandmise kohta reegel, et е ja и ees on ladina kirja vasted đ ja ć asemel g ja k, ent samas asendis võivad esineda ka tähed г ja к. Seetõttu on latinisatsioonis järjendid ge, gi, ke ja ki kahemõttelised, vrd ke lähtekirjapilte nimedes Plakenska Planina (← Плакенска Планина) ja Kesendre (← Ќесендре).
USA kohanimenõukogu ja Briti kohanimekomitee on 2013. a kasutusele võtnud süsteemi, mida on Põhja-Makedoonias traditsiooniliselt kasutatud keelekäsiraamatutes. See erineb ÜRO süsteemist kahe eespool nimetatud tähe vaste poolest, nimelt ѓ → ǵ ja ќ → ḱ. Vrd eri nimekujusid tabelis.
| Makedoonia nimi | ÜRO 1977 | Põhja-Makedoonia traditsiooniline |
|---|---|---|
| Арнаќия | Arnakija | Arnaḱija |
| Браќа Тепеси | Braća Tepesi | Braḱa Tepesi |
| Ѓевѓелия | Gevgelija | Ǵevǵelija |
| Ѓорче Петров | Đorče Petrov | Ǵorče Petrov |
| Ќесендре | Kesendre | Ḱesendre |
Ametlikes dokumentides, sh isikunimede vormistamisel passides, on kasutusel diakriitikuteta süsteem. Kolme süsteemi erinevusi näitab järgmine tabel.
| Makedoonia | ÜRO | Traditsiooniline | Ametlik |
|---|---|---|---|
| Ѓ ѓ | Đ đ / G g | Ǵ ǵ | Gj gj |
| Ж ж | Ž ž | Ž ž | Zh zh |
| Љ љ | Lj lj | Lj lj ~ Ĺ ĺ | Lj lj |
| Њ њ | Nj nj | Nj nj ~ Ń ń | Nj nj |
| Ќ ќ | Ć ć / K k | Ḱ ḱ | Kj kj |
| Ч ч | Č č | Č č | Ch ch |
| Џ џ | Dž dž | Dž dž | Dj dj |
| Ш ш | Š š | Š š | Sh sh |
Hääldus
Lühidalt
Rõhk makedoonia nimedes on liikuv.
Pikemalt
Pearõhk nimedes on kindlaks tegemata.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| c | [ts] | Bistrica [bistritsa] |
| ć | [tj] ~ [t’] | Braća Tepesi [bratja tepesi] |
| č | [tš] | Bač [batš] |
| đ | [dj] ~ [d’] | Đorče Petrov [djortše petrov] |
| s | [ss] täishäälikute vahel | Kisela Voda [kissela voda] |
Isikunimed
Makedoonia isikunimemall on eesnimi + perekonnanimi. Nt Stevo Pendarovski, Radmila Sekerinska.
Eesnimed on enamasti slaavi päritoluga, ent on ka võõrkeeltest pärit nimesid. Nimenäiteid: Bojan, Boris, Branko, Bujar, Dragi, Dragomir, Goce, Goran, Kiro, Ljubčo, Stevo, Venko, Zoran; Anita, Irena, Mila, Radmila, Zorica.
Perekonnanimed on enamasti lõppudega, mis vahelduvad vastavalt soole. Makedoonia perekonnanimede lõpud meessoovormis ja (püstkriipsude järel) naissoovormis on –ov || –ova, –ev || –eva, –ski || –ska, nt Milevski | Milevska. On ka lõppudeta perekonnanimesid, mis sootunnust ei sisalda: Mitre, Nasto, Nikola, Risto, Temelko, Terpo, Trajko.
Kohanimed
Põhja-Makedoonia ala kohta käivad eksonüümid: Dinaari mäestik (Dinarski Planini), Põhja-Makedoonia (Severna Makedonija). Eksonüüm rööpvõimalusena: Drini i Zi ehk Crn Drim ehk Must Drin (jõgi Albaania ja Põhja-Makedoonia piiril).
Põhja-Makedoonia elanikest umbes veerandi moodustavad albaanlased, kes on põhiliselt koondunud maa loodeossa (tähistatud alloleval kaardil pruuni värviga). Albaaniakeelsed kohanimed võivad esineda rööpnimedena, sest albaania keel on tunnustatud Põhja-Makedoonia ametikeeleks makedoonia keele kõrval.
Võrdluseks mõned albaanlastega enim asustatud kohtade nimed makedoonia ja albaania keeles.
| Makedoonia nimi | Latinisatsioon | Albaania nimi |
|---|---|---|
| Дебар | Debar | Dibër |
| Гостивар | Gostivar | Gostivar |
| Кичево | Kičevo | Kërçovë |
| Куманово | Kumanovo | Kumanovë |
| Скопје | Skopje | Shkupi |
| Струга | Struga | Strugë |
| Тетово | Tetovo | Tetovë |
Kirjandus
- Macedonian onomastics. – Wikipedia.org (vaadatud 29.11.2021).
- Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 601–602.