Lühidalt
Liitsõna esiosana eelistatakse mine-tuletistele harilikult muid, lühemaid tuletisi: kasutusluba, puhkekoht, osavõtutasu. mine-tuletist võib liitsõnas asendada ka tegusõnatüvi: lihvketas, graveernõel.
Pikemalt
mine-liitega saab mis tahes tegusõnast tuletada teonimetuse: tegema > tegemine, kasvatama > kasvatamine, õppima > õppimine. mine-liide ei ole siiski ainus tegevust väljendav liide, osast tegusõnadest saab teonimetusi tuletada ka näiteks us-, ng-, e-, u-, k-liitega: muutuma > muutus, hävima > häving, rändama > ränne, vedama > vedu, müüma > müük. On ka liiteta teonimetusi: levi, ravi, matk, kõnd, sund, reis. Neis kasutatakse nimisõnana tegusõnatüve.
Liitsõna esiosana liitub mine-tuletis s-tüveliselt: laadimiskoht, asutamisleping, kolimisfirma.
Kui mine-tuletise kõrval on olemas lühem teonimetus, eelistatakse liitsõna esiosana seda. Tavaliselt on selleks us-, e– või u-tuletis: kasutusluba, puhkekoht, osavõtutasu.
Võtame selle tabelis kokku.
| mine-tuletis | us-tuletis | e-tuletis | u-tuletis |
|---|---|---|---|
| laadimine: laadimistöö, laadimismasin, laadimisplats | – | – | – |
| kasutamine: kasutamis-, sageli parem kasutus- | kasutus: kasutusaeg, kasutusluba, kasutuskõlblik | – | – |
| puhkamine: puhkamis-, sageli parem puhke- | – | puhe : puhke: puhkeala, puhkekoht, puhkevõimalus | – |
| võtmine: võtmis-, sageli parem võtu- | – | – | võtt : võtu: osavõtutasu, osavõtuõigus, osavõturohke |
Liitsõna esiosana on kasutusel ka selliseid e– ja u-liitelisi teonimetusi, mida omaette sõnana kohtab harva: kinge – kinkekaart, hiile – hiilgeaeg, puhe – puhkepäev, kõrve – kõrbehais, pett – petukaup.
Kui muidu kokkukirjutatavale liitsõnale lisandub täiend, mis nõuab lahkukirjutust, sobib taas mine-vorm: valmistusviis – toidu valmistamise viis, kinkeleping – vara kinkimise leping.
Mõnikord võib mine-tuletist liitsõnas asendada ka tegusõnatüvi: lihvimine – lihvketas, triikimine – triikraud, grillimine – grillahi. Rohkesti leiab selliseid näited eeri-liiteliste võõrverbide puhul: graveerimine – graveernõel, poleerimine – poleerpasta, reguleerimine – reguleerkruvi.
Näiteid mine-tuletise asendamise kohta liitsõnus
| mine-tuletis | liitsõna |
|---|---|
| avamine | avakõne, avaaktus, avapidustus |
| blokeerimine | blokeerseade, blokeerpidur |
| fikseerimine | fikseerlahus, fikseerseadis, fikseerside |
| graveerimine | graveermasin, graveernõel, graveerpink |
| grillimine | grillahi, grillkaste, grillmaitseaine, grillrest, grillsüsi, grillbaar |
| grimeerimine | grimmipliiats, grimmiruum |
| haakimine | haakekonks, haakekarv |
| haaramine | haardelund; haardeala, haardekaugus, haardelaius, haardeulatus, haardevahend, haardevalmis, haardevõime |
| hakkimine | hakklaud, hakkmasin, hakknuga |
| haudumine | haudeala, haudeasund, haudekoloonia, haudemasin |
| hautamine | haudepott |
| heegeldamine | heegelnõel, heegelmuster, heegelniit, heegeltehnika |
| higistamine | higistushoog, higistusvahend, higistusvastane |
| hoidmine | hoide-, hoiu- |
| impregneerimine | impregneervahend |
| jaotamine | jaotusjoon, jaotuskava, jaotuskilp, jaotusprintsiip, jaotuspunkt, jaotustoru, jaotustorustik, jaotusventiil, jaotusvõll |
| kaapimine | kaapnuga, kaapraud, kaapriist |
| kaebamine | kaebehääl, kaebehüüd, kaebekiri, kaebelaul, kaebemenetlus, kaebesõna, kaebeõigus |
| kalibreerimine | kalibreerpink, kalibreerplaat |
| kantimine | kantmasin |
| kasutamine | kasutusaeg, kasutusala, kasutusiga, kasutusluba, kasutusviis, kasutusõigus; kasutushõlpsus, kasutuskergus, kasutuskõlblik, kasutuskõlbmatu, kasutusvalmis |
| kleepimine | kleepkumm, kleeppasta |
| kudemine | kudeaeg, kudepaik, kuderänne |
| käärimine | kääritõrs, käärikelder |
| lahendamine | lahenduseeskiri, lahenduskäik, lahendusvõte |
| lahustamine | lahustusaine, lahustusanum |
| lahutamine | lahutusavaldus, lahutusmärk, lahutusprotsess, lahutustehe, lahutusvõime |
| lihvimine | lihvaine, lihvketas, lihvkivi, lihvkäi, lihvmasin, lihvpaber, lihvpink, lihvpulber |
| lõhkamine | lõhkeseade, lõhketöö |
| lõikamine | lõikekoht, lõikelaud, lõikeriist, lõiketangid, lõiketera |
| otsimine | otsijaht, otsitunnus, otsivõti |
| pakkimine | pakkelaastud, pakkematerjal, pakkenöör, pakkeruum |
| parkimine | parkaine, parkekstrakt, parkhape, parkkoor, parklahus, parkrasv, parktaim, parktõrs |
| piilumine | piiluauk, piilukaamera, piilupiltnik |
| poleerimine | poleeraine, poleerpasta, poleervedelik, poleerpink |
| poonimine | poonvaha, poonhari, poonmasin |
| puhkamine | puhkeala, puhkekoht, puhkevõimalus |
| puurimine | puuragregaat, puurmehhanism, puurpuru, puurriist, puurseade, puurtolm, puurtöö, puurvarras, puurvesi |
| registreerimine | registreerseade |
| ronimine | roniköis, ronirauad, roniredel, ronisein, ronivõrk |
| silumine | silufilter, siluhöövel, silulaud, silumasin, silupintsel |
| sulgemine | sulgeklapp, sulgekraan, sulgesiiber, sulgevahend, sulgeventiil |
| suubumine | suubeava, suubekoht |
| tampimine | tampmasin, tampnui |
| tankimine | tankepüstik, tankepüstol |
| teppimine | teppmasin, teppõmblus |
| treimine | treipeitel, treitera, treitöö |
| triikimine | triiklaud, triikraud |
| valmistamine | valmistusaeg, valmistusviis, valmistusõpetus |
| viimistlemine | viimistluskiht, viimistlusmaterjal, viimistlusplaat, viimistlustöö |
| viseerimine | viseernurk, viseertasand |
Kirjandus
- Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toimetanud Maire Raadik. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: EKSA, 2018.
- Reet Kasik, Sõnamoodustus. Eesti keele varamu I. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2015.
- Sirje Mäearu, eerima-verbid keelekorraldussõnaraamatus. – Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik, Keelenõuanne soovitab. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996.
Koostanud Maire Raadik
Anna tagasisidet