Mõttekriips

Sisukord

Lühikäsitlust vt põhireeglite alt (reeglid 53, 54).

Mõttekriips märgib lausekatkestust, mõttepausi. Samasugust pikka kriipsu kasutatakse kokkuleppeliselt ka muudel eesmärkidel. Nimetuste erinevus tuleneb kriipsu funktsioonist, pikkus ei erine.

Mõttekriips pannakse

1) koondlauses loetelu järel kokkuvõtusõna ette: Nukuteatris mängitakse väikelastele, koolilastele, noortele ja täiskasvanutele – igas vanuses vaatajatele;

2) kiilu eraldamiseks: Kriipsu pikkuste eristamine – välja arvatud vahetegemine mõtte- ja sidekriipsu vahel – ei ole õigekirjaküsimus. Laps võõrastab algul – pole ammu vanaisa näinud –, aga siis ronib sülle;

3) muude lauseosade eriliseks esiletõstmiseks, sellised osad võivad olla

3a) rindlause osalause: Midagi pole teha – suured ajalehed kipuvad kajastama eelkõige linnaelu (neutraalsem oleks koma). Märka abivajajat – ja aita teda (neutraalsem oleks märgi puudumine);

3b) lisand: Torma pasunakoor – Eesti vanim puhkpilliorkester – on tegutsenud üle 160 aasta (neutraalsemad oleksid komad);

3c) ootamatuna mõeldud sõna(d): Neiu unistas näitlejatööst, kuid temast sai – aednik (neutraalsem oleks märgi puudumine);

  • Märkus. Punktis 3 toodud juhtudel ei tuleks mõttekriipsuga liialdada. Kui kirjutaja arvates erilisi esiletõste on tekstis sageli, kaob nende soovitud mõju.

4) lausekatkestuse tähistuseks: Mõtlesin, et läheks poodi ja – ja – ja kinno kah. No kuidas siis nüüd äkki – (kriipsu asemel sobivad ka mõttepunktid).

Samasugust pikka kriipsu kasutatakse

5) sõna kuni asenduseks vahemike märkimisel numbriga kirjutatud arvude vahel: konverents peetakse 14.–19. märtsini, XV–XIX sajandi kunstnikud, 10–12aastased ~ 10–12-aastased lapsed, 10.–12. klasside aktus, 9000 – 10 000 inimest, elas 14.11.1920–21.12.2005 ~ 14. XI 1920 – 21. XII 2005. Järjestikuste arvude korral võib panna ühtluse huvides mõttekriipsu või sidesõnu ja, või, ega asendava sidekriipsu (vt sidekriips pannakse, p 14c). Et pikk kriips sarnaneb miinusmärgiga, on mõnikord selgem kasutada selle asemel nt kolme punkti:[1] õhu temperatuur on –3…+3 kraadi;

6) sõna kuni asenduseks ajavahemike märkimisel lühendite vahel: E–R ’esmaspäevast (kuni) reedeni’, sept–dets ’septembrist (kuni) detsembrini’;

7) sõnade ja, või, ega asenduseks rinnastatud võrdväärsete lauseliikmete vahel, kui vähemalt üks neist on kirjutatud lahku või sidekriipsuga (vrd sidekriips pannakse, p 14b): Euroopa Liidu – Hiina kaubandussuhted (vrd Euroopa-Hiina suhted), Kaia Kanepi – Anett Kontaveiti tennisematš (vrd Kanepi-Kontaveiti matš), buss sõidab liinil Väike-Õismäe – Vana-Pääsküla, Keila-Joa – Rannamõisa teelõik, kahekümne viie – kolmekümne meetri kaugusel, töö valmib septembri lõpus – oktoobri alguses, augustis – septembri alguses töö veel ei valmi;

  • Märkus 1. Ühesõnalised nimed võib ühendada nii side- kui ka mõttekriipsuga, kui näidatakse vahemaad: Oandu-Ikla ~ Oandu–Ikla matkarada ’matkarada Oandult kuni Iklani’, Brüsseli-Tallinna ~ Brüsseli–Tallinna lennuk;
  • Märkus 2. Kui vormi tõttu pika kriipsuga ühendatud võrdväärsed lauseliikmed ei ole nimed, peab kontekstist selguma, et tegemist ei ole sisulise mõttekriipsuga. Näiteks lauses temast sai majandusdirektor – juhatuse liige võib kriips a) esile tõsta täpsustavat lisandit või ootamatut lauseosa, b) märkida kaksikelukutset (vrd sekretär-juhiabi). Viimasel juhul võiks sidekriipsu asendada pika kriipsu asemel sidesõnaga ja (majandusdirektor ja juhatuse liige).

8) samal real jätkuvate otsekõnede eraldamiseks: „Missugused jalad ei kõnni?“ – „Sõnajalad.“ – „Aga missugune viin pole joodav?“ – „Pingviin.“;

9) hinnasiltide kujundamisel, kui rahasumma kümnend- või täisosa puudub: 32.– ~ 32.00 ~ 32 €, –.95 ~ 0.95 ~ 95 s.

Mõttekriipsu ei panda

1) kui järgnev avab eelneva sisu (selgitava, täpsustava või järeldava rindosalause ees ning loetelu ees kokkuvõttesõna järel pannakse koolon): Laps võõrastab algul: pole ammu vanaisa näinud. Nukuteatris mängitakse igas vanuses vaatajatele: väikelastele, koolilastele, noortele ja täiskasvanutele;

  • Märkus. Kui osalause või loetelu ei lõpeta lauset, vaid moodustab kiilu, saab panna ka mõttekriipsud:[2]Laps võõrastab algul – pole ammu vanaisa näinud – ning poeb ema selja taha. Nukuteatris mängitakse igas vanuses vaatajatele – väikelastele, koolilastele, noortele ja täiskasvanutele –, lisaks saab käia nukumuuseumis ja ekskursioonidel ~ Nukuteatris mängitakse igas vanuses vaatajatele: väikelastele, koolilastele, noortele ja täiskasvanutele, lisaks saab käia nukumuuseumis ja ekskursioonidel.

2) väljajättelistes lausetes: Eile käisime jooksmas, aga täna korvpalli mängimas. Kuuekuuline kindlustuspoliis maksab 26 €, aastane 51 €; olema-öeldise asemel: rahvusköök – toidukultuuri kandja → rahvusköök on toidukultuuri kandja, pealkirjaks sobiks ka rahvusköök toidukultuuri kandjana, rahvusköök kui toidukultuuri kandja;

3) ära jäetud kuni asemel vahemike näitamisel, kui sõnad on välja kirjutatud: esmaspäevast reedeni, septembrist detsembrini.

Lisaks mõttekriipsu kasutamise kohta

  • Mõttekriipsu ümber jäetakse tühikud. Sidesõna asendava pika kriipsu ümber jäetakse tühikud vaid juhul, kui vähemalt üks ühendatav osis kirjutatakse lahku, sidekriipsuga või tühikuga: Euroopa Liidu – Hiina kaubandussuhted, Keila-Joa – Rannamõisa teelõik, 9000 – 10 000 inimest, 14. XI 1920 – 21. XII 2005.
  • Mõttekriipsu pikkuste eristamine ei kuulu õigekirjasse, oluline on üksnes mõtte- ja sidekriipsu eristus.[3]

Kirjandus

  • Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 155–156, 160–161, 162, 165.
  • Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 410–414.
  • Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 81–82.
  • Argo Mund, Vahemärginõuandeid. – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 84–86.
  • Helju Vals, Mõte ja kriips. Manitsusi ja küsimusi. – Keel ja Kirjandus 1973, 11, lk 669–675.
  • Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 898–899.

Märkused

  • [1] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 412.
  • [2] Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 162.
  • [3] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 410.
Anna tagasisidet