Sisukord

Täheortograafia

Araabia sõnad eesti tekstis 2009

Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 20. V 2009 otsus.

Jaapani sõnad eesti tekstis 2008

Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 30. juunil 2008 otsuse, et jaapani päritolu sõnade kirjutamisel eesti keeles on soovitatav rakendada samu põhimõtteid mis muude võõrpäritolu sõnade kirjutamisel.

Otsuse kohaselt saab jaapani sõnu eesti keeles kirjutada kas tsitaatsõnana (nt sashimi, sōmen, wasabi) või võõrsõnana (nt geiša, džuudo). Osa sõnu on üleminekujärgus, neid võib kasutada nii tsitaat- kui ka võõrsõnana (suši ja sushi, nooteater ja -teater, šogun ja shōgun). Varem oli jaapani sõnade kirjapilt ebaühtlane, nt 2006. a ÕSis ilma kursiivita no-teater, sushi.

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 30. VI 2008 otsus.

Rõhuliite õigekiri 1995

Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 17. mail 1995 otsuse soovitada ž kui eesti keeles helitu hääliku järel kirjutada -ki.

Rõhuliite -ki/-gi kirjakuju valitakse eelneva hääliku järgi: helitu hääliku järel kirjutatakse -ki, helilise järel -gi. Kuivõrd ž märgib helitu š nõrka vastet, soovitas toimkond rakendada ž puhul rõhuliite õigekirja üldreeglit ehk kirjutada oranžki, beežki, garaažki jne.

Varasem reegel nägi ette kirjutada ž järel -gi, tava põhines omaaegsel vääral foneetilisel arusaamal.

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 17. V 1995 otsus.

Suur ja väike algustäht

Kujundlike (ümberütlevate) nimetuste algustäht 2018

Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 27. juunil 2018 otsuse, et kujundlikke ehk ümberütlevaid nimetusi saab kirjutada nii väiketähega nagu nimetusi kui ka suure tähega nagu nimesid.

Otsuse kohaselt on võimalik kirjutada nii must mander kui ka Must Mander, nii tõusva päikese maa kui ka Tõusva Päikese maa, nii plasku kui ka Plasku, nii raudne leedi kui ka Raudne Leedi. Koha-, ehitise- ja ruuminimetuste rühmas lisati ka kolmas, see on kohanimede kirjutusest lähtuv võimalus, milles liigisõna käib väikese tähega (Must mander, Tõusva Päikese maa nagu Vaikne ookean).

Varem on seda tüüpi nimetusi soovitatud kirjutada üldiselt väikese tähega, nt linn seitsmel künkal (Rooma), ajaloo isa (Herodotos), erandina siiski suure tähega Must Mander, Vana Maailm, Metsik Lääs, Igavene Linn, Suur Lomp jt.

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 27. VI 2018 otsus.

Ajaloosündmuste algustäht 2012

Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 11. juunil 2012 otsuse, et ajaloosündmuste nimetusi saab kirjutada väiketähega (jüriöö ülestõus, põhjasõda, vabadussõda, teine maailmasõda, pronksiöö).

16. novembril 2012 võttis toimkond vastu otsuse uue variandi, mis möönis ajaloolaste erisoovi kirjutada kinnistunud nimetusi esisuurtähega, kuid jättis üldkeele tarvis siiski kehtima väiketähe soovituse.

Varasem reegel nägi väiketähega kirjutatavate nimetuste kõrval ette nimesid, mida võis kirjutada läbiva suurtähega (nt Verine Pühapäev), sedasama lubati teha austuse märgiks ka mõnede nimetuste puhul (nt Suur Isamaasõda).

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 11. VI 2012 otsus ja 16. XI 2012 otsus.

Internet ja internet 2008

Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 30. juunil 2008 otsuse pidada suurtähelise Interneti kõrval võimalikuks ka väiketähelist kuju internet.

Toimkond leidis, et kuigi suure tähega on tähistatud konkreetset arvutivõrku ja väiketähega üldmõistet, mis oli tuntud enne ülemaailmsele arvutivõrgule Interneti nime andmist, ei põhjusta algustähe erinevus praktikas arusaamatusi. Varasem soovitus nägi ette kirjutada arvutivõrgu nime üksnes suure tähega.

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 30. VI 2008 otsus.

Kaupade nimetamine 1998

Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 25. septembril 1998 otsuse soovitada kohanimelise esiosaga kaubanimetustes kirjutada kohanime suure algustähega (Tallinna kilud, Camemberti juust, Vene sinep).

Ehkki soovitus oli kirjutatud toidukaupade põhjal, pidas toimkond võimalikuks rakendada sama põhimõtet mis tahes toodete, nähtuste, viiside, meetodite, haiguste, ravimite, keemiliste ühendite, värvuste jm puhul (Soome kelk, Hiina köök, Rootsi laud, Siberi katk, Berliini roheline).

Muutmata jäi botaanika taimenimetuste, zooloogia loomanimetuste ning loomakasvatuse tõunimetuste väiketäht (saaremaa robirohi, läänemere kilu, tori hobune), mida saavad muuta üksnes eriteadlased ise. Toimkond märkis siiski, et üldkeeles ei tohiks pidada veaks kohanime kirjutamist suure tähega (Saaremaa robirohi, Läänemere kilu, Tori hobune).

Varasem reegel nägi ette kirjutada kohanime väiketähega ja häälduspäraselt, kuid mugandi tagant on sageli raske originaalnime ära tunda, vrd nt äärširi või Ayrshire’i veis, uaiendoti või Wyandotte’i kana.

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 25. XI 1998 otsus.

Algustäheortograafia ja jutumärgid 1994

Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 14. veebruaril 1994 otsuse loobuda jutumärkide kasutamisest 1) asutuste, 2) perioodikaväljaannete, 3) autasude, 4) kaupade ja 5) üksiksõidukite nimedes.

Otsuse eesmärk oli algustäheortograafiat lihtsustada, loobudes 1) jutumärkide ja läbiva suurtähe kombinatsioonist ning 2) autasu- ja kaubanimede kirjutamisel pealkirjamallist. Selle asemel soovitas keeletoimkond mõlemal juhul rakendada kõige üldisemat eesti nimemalli, st nimes kõik sõnad suure algustähega, nime ees või järel väiketäheline liigisõna: 1) kauplus Rahva Raamat ~ Rahva Raamatu kauplus, ajakiri Eesti Loodus, laev Tormide Rand, 2) auhind Suur Merevaik, kakao Meie Mark.

Varasem reegel nägi ette kirjutada asutuste, perioodikaväljaannete ja üksiksõidukite nimesid jutumärkides ja läbiva suurtähega (nt kauplus „Rahva Raamat“ ~ „Rahva Raamatu“ kauplus, ajakiri „Eesti Loodus“, laev „Tormide Rand“), autasude ja kaupade nimesid aga esisuurtähega nagu pealkirju (nt auhind „Suur merevaik“, kakao „Meie mark“).

Uut reeglit toetas tegelik keelekasutus, kus toona uut liiki asutuste (aktsiaseltsid, osaühingud) nimede ümbert oli juba hakatud jutumärke ära jätma. Reeglimuudatuse ootamatu kõrvalmõjuna levis eksiarvamus, nagu poleks eesti keeles jutumärke enam üldse vaja kasutada.

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 14. II 1994 otsus.

Kokku- ja lahkukirjutus

Ühend- ja väljendverbituletiste kokku-lahkukirjutus 2012

Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 11. juunil 2012 otsuse lubada ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud mine-teonimesid, ja-tegijanimesid ja kesksõnadest moodustatud lt-määrsõnu kirjutada kokku või lahku.

Seega saab kirjutada vastuvõtmine ja vastu võtmine, edasiõppija ja edasi õppija, tähelepandavalt ja tähele pandavalt.

Kokku soovitati siiski kirjutada 1) mine– ning ja-tuletised, kui need on omaette tähendusega iseseisvad sõnad (nt ettekandja, pealtvaataja, koosviibimine, läbirääkimised), 2) muude liidetega ühend- ja väljendverbituletised (ettevalmistus, tähelepanelik), 3) omadussõnastunud kesksõnad (lugupeetud kuulaja, külaline on teretulnud), 4) ühendid, mis lahku kirjutatuna võiksid segi minna kaassõnafraasiga (nt trepi allakukkumine ja trepi alla kukkumine). 

Varasem reegel, mille oli sõnastanud vabariiklik õigekeelsuskomisjon 21. XI 1979, nägi ette kirjutada ühend- ja väljendverbidest moodustatud käänd- ja määrsõnad tavaliselt kokku, sest need käänd- ja määrsõnad on omaette tähendusega iseseisvad sõnad. Lahku soovitati kirjutada pikemaid määrsõnu. Keeletoimkonna 2012. aasta otsuse aluseks on seisukoht, et osa ühend- ja väljendverbituletisi ei erine oma tähenduse poolest tuletusalusest verbist. Kuigi mine-tuletiste lahkukirjutus keeles sageneb, on uue reegli puuduseks varasemaga võrreldes rohkemad erandrühmad.

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 11. VI 2012 otsus.

Määrsõnade kokku-lahkukirjutus 2012

Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 11. juunil 2012 otsuse pidada sõnade kas või ~ kasvõi, just nagu ~ justnagu, just nimelt ~ justnimelt, kui tahes ~ kuitahes ja mis tahes ~ mistahes puhul võimalikuks nii lahku- kui ka kokkukirjutust ning võib-olla kõrval ka sidekriipsuta kuju võibolla.

Sõna mistahes puhul puudutab kokkukirjutamine käändsõna laiendina esinevaid muutumatuid kasutusjuhte, mitte nt tegusõna kohustusliku laiendina esinevat käänduva esikomponendiga kasutust, nt tule millega tahes (vrd tule mistahes ~ mis tahes bussiga), mõtle millele tahes (vrd mõtle mistahes ~ mis tahes töödele).

Varasem reegel nägi ette kirjutada lahku kas või, just nagu, just nimelt, kui tahes, mis tahes ja sidekriipsuga võib-olla.

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 11. VI 2012 otsus.

Lühendamine

Lühendite õigekeelsus 1982

Vabariiklik õigekeelsuskomisjon tegi 22. detsembril 1982 otsuse lühendite õigekeelsuse kohta. Tähtsaim muudatus, mis otsusest tulenes, oli lühendites punkti kasutamise piiramine.

Uue reeglistiku kohaselt võis punkti ära jätta nii väiketähtlühendi lõpust (pigem a, nr, lk kui a., nr., lk.) kui ka nimetähtede järelt (pigem JVV, RK kui punktide ja tühikutega J. V. V., R. K.). Lisaks kaotati lühendi sisepunkti järelt tühik (nt s.a, e.m.a, varem s. a., e. m. a., tühik säilis punktiga nimelühendeis) ning tühistati nõue panna sidekriipsu ette sisepunkt, olenemata sellest, kas lühendi lõpus on punkt või ei ole (nt ped-dr või ped-dr., varem ped.-dr.). Kaldkriipsu kui ebamäärase tähendusega märki ei soovitatud lühendamisel kasutada (nt , pk, varem a/ü, p/k). Murrujoone kujuna säilis kaldkriips loomulikult mõõtühikute tähistes (nt m/s, t/ha).

Uus reeglistik käis ainult eesti lühendite kohta, võõrlühendeid soovitati käsitada tsitaatsõnadena ja kirjutada nagu lähtekeeles (nt ib., op. cit., P. S.). 2012 arutas Emakeele Seltsi keeletoimkond eraldi võõrlühendite kirjutamist ja leidis, et erinevalt võõr-väiketähtlühenditest võib võõr-suurtähtlühendid jätta püstkirja, sest suur algustäht on juba piisav eristusvahend (nt P. S., R.S.V.P.).

Kuigi eesti keele instituudi keelenõuandes on küsimus, kas lühendeid võib kirjutada ka ilma punktita, olnud otsusele järgnenud aastakümneil üks sagedasemaid, on punktita lühendamine hästi juurdunud.

Vt ka vabariikliku õigekeelsuskomisjoni 22. XII 1982 otsus.

Koostanud Maire Raadik

Anna tagasisidet