Nd: naa-dene hõimkond

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga.

…….

  • naa-dene hõimkond (Na-Dene languages) ♦ Keelekooslus, mis hõlmab atapaski keelkonda ning ejaki ja tlingiti keelt. Sõna “dene” tähendab atapaski keeltes inimest, “naa” on tlingiti keeles rahvas (Edward Sapir 1915).

NdA: atapaski-ejaki keelkond

  • atapaski-ejaki keelkond (Athapascan-Eyak family) ♦
  • atapaski keeled (Athapascan languages, var Athabascan languages) ath. Rahvas: atapask, atapaskid. ISO 639. ♦

NdA1: ejaki keel

  • † ejaki keel (ⓔ I‧ya‧q [ʔiːjaːq]; Eyak) eya. Kiri: . Rahvas: ejak, ejakid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Alaska). ISO 639. ♦ Viimane kõneleja suri 2008.

NdA2: põhjaatapaski keeled

  • põhjaatapaski keeled (North Athapascan languages) ♦
  • ahtena keel (Ahtena, var Ahtna) aht. Kiri: . Rahvas: ahtena, ahtenad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Alaska). Kõnelejaid: 35. ISO 639. ♦
  • alamtanana keel°, van tanana keel (Lower Tanana, var Tanana) taa. Kiri: ladina. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Alaska). Kõnelejaid: 30. ISO 639. ♦ Tanana on jõenimi.
    Murded: Minto-Nenana murre.
  • babini keel (Babine, var Witsuwit’en) bcr. Kiri: ladina. Rahvas: babin, babinid. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 500. ISO 639. ♦
  • danezaa keel ~ kopra keel ~ kopraindiaani keel (ⓔ Daneẕaa; Danezaa, var Beaver, Tsattine, Dunneza) bca. Kiri: Kanada silpkiri, ladina. Rahvas: danezaa, danezaad. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 300. ISO 639. ♦
  • degehitani keel°, van ingaliki keel (Degexit’an, var Deg Xinag, Ingalik ¡) ing. Kiri: ladina. Rahvas: degehitan, degehitanid (Deg Hit’an, van Kaiyuhkhotana). Asuala: Ameerika Ühendriigid (Alaska). Kõnelejaid: 25. ISO 639. ♦
  • denaina keel ~ tanaina keel (Dena’ina, var Tanaina) tfn. Kiri: . Rahvas: denaina, denainad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Alaska). Kõnelejaid: 75. ISO 639. ♦
  • dene keel ~ tšipevai keel, hrv tšipevja keel (ⓔ Dëne Sųłiné; Chipewyan ~ Dene Suline, var Dene) chp. Kiri: Kanada silpkiri, ladina. Rahvas: dene, dened. Asuala: Kanada (Alberta, Manitoba, Saskatchewan). Kõnelejaid: 9000. ISO 639. ♦
    Murded: Yellowknife’i murre, van kollanoa keel (Yellowknife).
  • dogribi keel ~ tlitšo keel⁺, van koeraribi keel (ⓔ Tłıchǫ Yatıì [tɬʰĩtʃʰõ jatʰîː]; Dogrib) dgr. Kiri: . Rahvas: dogrib, dogribid. Asuala: Kanada (Loodealad). Kõnelejaid: 2100. ISO 639. ♦
  • gvitšini keel, van kutšini keel (ⓔ Dinjii Zhuh K’yuu; Gwich’in, var Kutchin) gwi. Kiri: ladina. Rahvas: gvitšin, gvitšinid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Alaska), Kanada (Loodealad). Kõnelejaid: 800. ISO 639. ♦
  • hani keel (ⓔ Hän; Han) haa. Kiri: ladina. Rahvas: hani, hanid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Alaska), Kanada (Yukon). Kõnelejaid: 14. ISO 639. ♦
  • holikatšuki keel (Holikachuk) hoi. Kiri: . Rahvas: holikatšuk, holikatšukid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Alaska). Kõnelejaid: 12. ISO 639. ♦
  • karrieri keel, van kandja keel (ⓔ Dakeł; Carrier, var Central Carrier, Dakelh) crx. Kiri: Kanada silpkiri, ladina. Rahvas: karrier, karrierid. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
    Kirjad: karrieri kiri (Carrier syllabary). ♦ Kanada silpkirja variant.
  • kaska keel (Kaska) kkz. Kiri: . Rahvas: kaska, kaskad. Asuala: Kanada (Briti Columbia, Yukon). Kõnelejaid: 400. ISO 639. ♦
  • kojukoni keel ~ kojuko keel (ⓔ Denaakk’e; Koyukon) koy. Kiri: ladina. Rahvas: kojukon, kojukonid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Alaska). Kõnelejaid: 100. ISO 639. ♦
  • † nikola keel (Nicola). Kiri: . Rahvas: nikola, nikolad. Asuala: Kanada (Briti Columbia). ♦ Tänapäeval on nikolad Thompsoni keele kõnelejate üks rühm, ent varasem nikola keel oli atapaski keeli. On arvatud tšilkotini keele murdeks.
  • sarsi keel (ⓔ Tsuut’ina; Sarsi, var Sarcee) srs. Kiri: . Rahvas: sarsi, sarsid. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 50. ISO 639. ♦
  • sekani keel (Sekani) sek. Kiri: Kanada silpkiri, ladina. Rahvas: sekani, sekanid. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 35. ISO 639. ♦
  • sleivi keel, hrv orjaindiaani keel (Slave (Athapascan), var Slavey) den. Kiri: Kanada silpkiri. Rahvas: sleivi, sleivid. Asuala: Kanada (Briti Columbia, Loodealad). Kõnelejaid: . ISO 639. ♦
    • lõunasleivi keel (ⓔ Dene Tha ~ Deh Gáh Goot’įę Zhatie; South Slavey) xsl. Kiri: Kanada silpkiri, ladina. Asuala: Kanada (Alberta, Briti Columbia). Kõnelejaid: 2900. ISO 639. ♦
    • põhjasleivi keel (ⓔ K’áshogot’ine ~ Sahtúgot’ine ~ Shihgot’ine ~ Sahtúot’įnę Yatį́; North Slavey) scs. Kiri: Kanada silpkiri, ladina. Asuala: Kanada (Loodealad). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
      Murded: jäneseindiaani murre, van jänese keel (ⓔ K’áshogot’ine; Hare, var Kawchottine, Ka so gotine, Kancho, Kawchodinneh); Karujärve murre (ⓔ Sahtúgot’ine; Bearlake, var Satudine, Sahtu gotine); mäeindiaani murre, van mäe keel (ⓔ Shihgot’ine; Mountain, var Montagnards, Nahane, Nahani, Sih gotine). ♦ Karujärve murret on varem mõnes allikas seostatud ka dogribi keelega, ilmselt ekslikult.
  • tahltani keel (Tahltan) tht. Kiri: . Rahvas: tahltan, tahltanid. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 35. ISO 639. ♦
  • tanakrossi keel° (ⓔ Nee’aandeg’; Tanacross, var Transitional Tanana, Nabesna) tcb. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (Alaska). Kõnelejaid: 35. ISO 639. ♦ Tanacross on kohanimi.
  • † tsetsauti keel (ⓔ wetal; Tsetsaut) txc. Kiri: . Rahvas: tsetsaut, tsetsautid. Asuala: Kanada (Briti Columbia). ISO 639. ♦ Hääbus 1920. a-tel.
  • tšilkotini keel (ⓔ Tsilhqot’in ~ Tŝinlhqot’in; Chilcotin) clc. Kiri: ladina. Rahvas: tšilkotin, tšilkotinid. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 1100. ISO 639. ♦
  • tutšoni keel (Tutchone). Kiri: . Rahvas: tutšon, tutšonid. Asuala: Kanada (Yukon). Kõnelejaid: . ♦
    • lõunatutšoni keel (Southern Tutchone) tce. Kiri: . Asuala: Kanada (Yukon). Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
    • põhjatutšoni keel (Northern Tutchone) ttm. Kiri: . Asuala: Kanada (Yukon). Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
  • ülemkuskokvimi keel° (Upper Kuskokwim, var Kuskokwim, Kolchan) kuu. Kiri: ladina. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Alaska). Kõnelejaid: 40. ISO 639. ♦ Kuskokwim on jõgi.
  • ülemtanana keel° (Upper Tanana, var Nabesna) tau. Kiri: ladina. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Alaska), Kanada (Yukon). Kõnelejaid: 24. ISO 639. ♦ Tanana on jõgi.

NdA3: apatši keeled

  • apatši keeled ~ lõunaatapaski keeled (Apache languages ~ South Athapascan) ♦
  • hikarilja keel, van džikarilla keel (ⓔ Abáachi mizaa; Jicarilla Apache, var Jicarilla) apj. Kiri: ladina. Rahvas: hikarilja, hikariljad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (New Mexico). Kõnelejaid: 680. ISO 639. ♦
  • † Kiowa apatši keel, van kiova apatši keel (ⓔ Na’isha; Kiowa Apache, var Plains Apache) apk. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oklahoma). ISO 639. ♦
  • lipani keel (Lipan Apache, var Lipan) apl. Kiri: . Rahvas: lipan, lipanid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (New Mexico). Kõnelejaid: 2. ISO 639. ♦
  • lääneapatši keel, van San Carlose apatši keel (ⓔ Nnee biyáti’ ~ Ndee biyáti’; Western Apache) apw. Kiri: ladina. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Arizona). Kõnelejaid: 12 700. ISO 639. ♦
  • meskalero-tširikahua keel (Mescalero-Chiricahua Apache) apm. Kiri: ladina. Rahvas: meskalero, meskalerod;tširikahua, tširikahuad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (New Mexico, Oklahoma). Kõnelejaid: 1800. ISO 639. ♦
    Murded: meskalero murre (Mescalero); tširikahua murre (Chiricahua).
  • navaho keel (ⓔ Diné bizaad ~ Naabeehó; Navaho, var Navajo) nv/nav. Kiri: ladina. Rahvas: navaho, navahod. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Arizona, Colorado, New Mexico, Utah). Kõnelejaid: 150 000. ISO 639. ♦

NdA4: Vaikse ookeani atapaski keeled

  • Vaikse ookeani atapaski keeled (Pacific Coast Athabaskan languages) ♦
  • † Coquille’i keel, van Euchre Creeki keel (Coquille, var Euchre Creek-Coquille) coq. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon). ISO 639. ♦ Coquille on jõe nimi.
  • † galissi keel (Galice) gce. Kiri: . Rahvas: galiss, galissid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon). ISO 639. ♦
  • hupa keel (ⓔ Na:tinixwe Mixine:whe; Hupa) hup. Kiri: . Rahvas: hupa, hupad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: 8. ISO 639. ♦
  • tolova keel (Tolowa, var Smith River) tol. Kiri: . Rahvas: tolova, tolovad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon). Kõnelejaid: 4. ISO 639. ♦
    Murded: šasta murre, van tšastakosta keel (Shasta, var Chasta Costa).
  • tututni keel (Tututni, var Rogue River) tuu. Kiri: . Rahvas: tututni, tututnid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon). Kõnelejaid: 10. ISO 639. ♦
  • † vailaki-kato-matole keeled (Wailaki-Kato-Mattole) ♦
    • † kato keel (Kato) ktw. Kiri: . Rahvas: kato, katod. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). ISO 639. ♦
    • † matole keel (Mattole) mvb. Kiri: . Rahvas: matole, matoled. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). ISO 639. ♦
    • † vailaki keel (Wailaki, var Eel River Athapascan) wlk. Kiri: . Rahvas: vailaki, vailakid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). ISO 639. ♦ Eeli jõe atapaskide alla arvatakse ka teisi hõime (lassiki e Lassik, nongatli ja sinkjoni e Sinkyone), kes kõik räägivad sama keelt.
      Murded: nongatli murre (Nongatl).
  • † Ülem-Umpqua keel (Upper Umpqua, var Umpqua) xup. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon). ISO 639. ♦ Sõnaloendid 1841-1940.

NdX: muud naa-dene keeled

  • tlingiti keel (ⓔ lingít [ɬɪŋkɪ́t]; Tlingit) tli. Kiri: ladina. Rahvas: tlingit, tlingitid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Alaska), Kanada (Briti Columbia, Yukon). Kõnelejaid: 1400. ISO 639. ♦

Klassifikatsioonist

Naa-dene keelte kaks esmast haru on atapaski-ejaki keeled ja tlingiti keel, varem arvati siia eraldi haruna ka haida keel. Atapaski-ejaki harus on ejaki keel ja atapaski keeled. Viimaseid jagatakse tavaliselt kolme rühma: põhjaatapaski, lõunaatapaski ehk apatši ja Vaikse ookeani ranniku atapaski keeled.

Anna tagasisidet