Maailma keeled, kirjad ja rahvad
Nimetuste mitmekeelne andmebaas. Üleminekuajal korraga mitmes kohas:
- vana andmebaas – 5600 kirjet, 38 968 vastet seisuga 16. IX 2013
- uus andmebaas – 199 kirjet, 1016 vastet seisuga 10. VIII 2023:
- sõnastikukannetena Sõnaveebis (vt ka vastete sirvimise lehte),
- süstemaatilise registrina ja tutvustavate tekstidena EKI teatmikus.
Uude andmebaasi ülekandmine algas 27. X 2022.
Tutvustus ja süstemaatiline register
Mis on Linguae
Andmebaasi ja selle põhimõtete ülevaade.
Linguae uuendused
Parandused ja täiendused andmebaasis. Statistika.
Linguae tööjärg
Ülevaade andmete sisestamise seisust.
ISO 639 keelte tähised
Keeletähiste koondloend (valik).
ISO 15924 kirjade tähised
Kirjade lühisõnastik. Tähiste koondloend.
Keelte klassifikatsioon Linguaes
Keelerühmade ja nende tähiste täisloend.
Süstemaatilise registri sissejuhatus
Registri kirjete selgitus.
Aa: austroaasia hõimkond
Süstemaatiline register. Sh khmeeri ja vietnami keel.
Ad: Andamani keelkond
Süstemaatiline register.
Ae: Andi-ekvaatori suurhõimkond
KoostamiselSüstemaatiline register.
Af: afroaasia keelkond
Süstemaatiline register. Sh amhara, araabia, hausa, heebrea, somaali, tigrinja keel.
Al: Altai keelkond
Süstemaatiline register. Sh aserbaidžaani, baškiiri, kalmõki, kasahhi, kirgiisi, mandžu, mongoli, tatari, türgi, türkmeeni, uiguuri, usbeki keel.
An: austroneesia hõimkond 1/3 (An–AnEP)
KoostamiselSüstemaatiline register. Kesk-idaaustroneesia keelkond (AnE).
An: austroneesia hõimkond 2/3 (AnT–AnWN)
KoostamiselSüstemaatiline register. Taiwani keeled (AnT), lääneaustroneesia keeled (AnW, osa AnWB–AnWN).
An: austroneesia hõimkond 3/3 (AnWP–AnX)
KoostamiselSüstemaatiline register. Lääneaustroneesia keeled (AnW, osa AnWP–AnWX), muud austroneesia keeled (AnX).
Ar: tehiskeeled
Süstemaatiline register. Sh esperanto keel.
At: asteegi-tano hõimkond
KoostamiselSüstemaatiline register.
Au: Austraalia keeled
KoostamiselSüstemaatiline register.
Ca: Kaukaasia hõimkond
Süstemaatiline register. Sh abhaasi, gruusia, tšetšeeni keel.
Dr: draviidi keelkond
Süstemaatiline register. Sh kannada, malajalami, tamili, telugu keel.
Ea: eskimo-aleuudi keelkond
Süstemaatiline register.
Gp: žee-pano-kariibi suurhõimkond
KoostamiselSüstemaatiline register.
Ho: hoka hõimkond
KoostamiselSüstemaatiline register.
Hu: hurri keeled
Süstemaatiline register. Hurri ja urartu keel.
Ie: indoeuroopa keelkond 1/3 (Ie–IeG)
Süstemaatiline register. Anatoolia (IeA), balti (IeB), keldi (IeC), Traakia-Früügia (IeF), germaani (IeG) keeled. Sh hollandi, iiri, inglise, leedu, läti, norra, rootsi, saksa ja taani keel.
Ie: indoeuroopa keelkond 2/3 (IeI–IeL)
Süstemaatiline register. India (IeI), itali (IeL) keeled. Sh bengali, hindi, singali ja urdu keel.
Ie: indoeuroopa keelkond 3/3 (IeP–IeY)
Süstemaatiline register. Iraani (IeP), romaani (IeR), slaavi (IeS), tohhaari (IeT), Illüüria (IeY), muud (IeX – sh albaania, armeenia, kreeka) keeled: Sh armeenia, bulgaaria, hispaania, itaalia, kreeka, poola, prantsuse, pärsia, rumeenia, serbia, tšehhi ja vene keel.
Ii: hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani keeled
KoostamiselSüstemaatiline register.
Is: isoleeritud keeled
KoostamiselSüstemaatiline register.
Ja: Jaapani keeled
Süstemaatiline register.
Kh: khoisani keelkond
Süstemaatiline register.
Ma: makroalgonkini hõimkond
KoostamiselSüstemaatiline register.
Mc: makrotšibtša hõimkond
KoostamiselSüstemaatiline register.
Ms: makrosiuu hõimkond
KoostamiselSüstemaatiline register.
Nd: naa-dene hõimkond
KoostamiselSüstemaatiline register.
Nk: Nigeri-Kordofani hõimkond 1/3 (Nk–NkBD)
Süstemaatiline register. Atlandi keelkond (NkA), bantu keeled (NkB, osa NkBA–NkBD). Sh lingala keel.
Nk: Nigeri-Kordofani hõimkond 2/3 (NkBE–NkBX)
Süstemaatiline register. Bantu keeled (NkB, osa NkBE–NkBX). Sh ganda, komoori, kongo, koosa, ruanda, rundi, suahiili, suulu, svaasi, šona, tsvana keel.
Nk: Nigeri-Kordofani hõimkond 3/3 (NkC–NkW)
Süstemaatiline register. Crossi jõe (NkC), bantulikud (NkD), Kordofani (NkF), guri (NkG), idžo (NkI), džukuni (NkJ), kvaa (NkK), mande (NkM), Benue-Kongo (NkN), Adamaoua-Oubangui (NkO), lavamaa (NkP), kruu (NkR), dogoni (NkT), Lääne-Benue-Kongo (NkW) keeled. Sh bambara, eve, foni, igbo, joruba, malinke, moore, nkoo, tvii keel.
Ns: Niiluse-Sahara hõimkond
Süstemaatiline register. Sh dinka, maasai, nuubia keel.
Om: oto-mange hõimkond
KoostamiselSüstemaatiline register.
Pa: paleoaasia keeled
Süstemaatiline register. Sh jukagiiri, korjaki, tšuktši keel.
Pe: penuti hõimkond
KoostamiselSüstemaatiline register.
Pp: Paapua keeled 1/2 (Pp–PpTL)
KoostamiselSüstemaatiline register. Arai-Kwomtari (PpA), Ida-Uus-Britannia (PpB), Lõuna-Kesk-Paapua (PpC), Ida-Doberai (PpD), piiri- (PpE), Ida-Cenderawasihi (PpG), Tori-kverba (PpK), Torricelli (PpL), Ülem-Mamberamo (PpM), nimborani (PpN), Sko (PpO), Pauwasi (PpP), Ramu – Alam-Sepiki (PpR), Sepiki (PpS) keeled, Üld-Uus-Guinea hõimkond (PpT, osa PpTA–PpTL).
Pp: Paapua keeled 2/2 (PpTM–PpY)
KoostamiselSüstemaatiline register. Üld-Uus-Guinea hõimkond (PpT, osa PpTM–PpTY), Põhja-Bougainville’i (PpU), Lõuna-Bougainville’i (PpV), Lääne-Paapua (PpW), Yuati (PpY) keeled.
Sg: viipekeeled
KoostamiselSüstemaatiline register.
St: hiina-tiibeti keelkond 1/2 (St–StB)
KoostamiselSüstemaatiline register. Tiibeti-birma (StB) keeled.
St: hiina-tiibeti keelkond 2/2 (StC–StTX)
KoostamiselSüstemaatiline register. Hiina (StC), miao-jao (StM) ja kami-tai (StT) keeled.
Ur: Uurali keelkond
Süstemaatiline register. Sh eesti, soome ja ungari keel.
xxx: liigitamata keeled, kirjad ja rahvad
KoostamiselSüstemaatiline register.