Linguae

Maailma keeled, kirjad ja rahvad

Nimetuste mitmekeelne andmebaas.

  • vana andmebaas: 5600 kirjet, 38 968 vastet seisuga 16. IX 2013;
  • uus andmebaas (ülekandmine uude baasi algas 27. X 2022):
    • süstemaatilise registrina ja tutvustavate tekstidena EKI teatmikus (valmis 1. IX 2025);
    • sõnastikukannetena Sõnaveebis (vt ka vastete sirvimise lehte): 199 kirjet, 1016 vastet seisuga 10. VIII 2023 (pooleli, olemas üksnes Uurali keelte osa).

Juba praegu saab otsida keelenimetusi ja koode EKI teatmikust! Vaata, kuidas.

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Tutvustus ja süstemaatiline register

Mis on Linguae

Andmebaasi ja selle põhimõtete ülevaade.

Linguae uuendused

Parandused ja täiendused andmebaasis. Statistika.

Kirjasüsteemide termineid

Kuidas nimetada eri tüüpi kirju ja nende elemente (tähti, logogramme, diakriitikuid jms).

Af: afroaasia keelkond

Süstemaatiline register. Sh amhara, araabia, hausa, heebrea, somaali, tigrinja keel.

Al: Altai keelkond

Süstemaatiline register. Sh aserbaidžaani, baškiiri, kalmõki, kasahhi, kirgiisi, mandžu, mongoli, tatari, türgi, türkmeeni, uiguuri, usbeki keel.

An: austroneesia hõimkond 1/3 (An–AnEP)

Süstemaatiline register. Idaaustroneesia keelkond (AnE). Sh fidži, havai, japi, kiribati, kosrae, maoori, maršalli, poonpei, samoa, tahiti, tetumi, tonga, tuvalu keel.

Ar: tehiskeeled

Süstemaatiline register. Sh esperanto keel.

Dr: draviidi keelkond

Süstemaatiline register. Sh kannada, malajalami, tamili, telugu keel.

Ie: indoeuroopa keelkond 1/3 (Ie–IeG)

Süstemaatiline register. Anatoolia (IeA), balti (IeB), keldi (IeC), Traakia-Früügia (IeF), germaani (IeG) keeled. Sh hollandi, iiri, inglise, leedu, läti, norra, rootsi, saksa ja taani keel.

Ie: indoeuroopa keelkond 3/3 (IeP–IeY)

Süstemaatiline register. Iraani (IeP), romaani (IeR), slaavi (IeS), tohhaari (IeT), Illüüria (IeY), muud (IeX – sh albaania, armeenia, kreeka) keeled: Sh armeenia, bulgaaria, hispaania, itaalia, kreeka, poola, prantsuse, pärsia, rumeenia, serbia, tšehhi ja vene keel.

Nk: Nigeri-Kongo hõimkond 3/3 (NkC–NkW)

Süstemaatiline register. Crossi jõe (NkC), bantulikud (NkD), Kordofani (NkF), guri (NkG), idžo (NkI), džukuni (NkJ), kvaa (NkK), mande (NkM), Benue-Kongo (NkN), Adamaoua-Oubangui (NkO), lavamaa (NkP), kruu (NkR), dogoni (NkT), Lääne-Benue-Kongo (NkW) keeled. Sh bambara, eve, foni, igbo, joruba, malinke, moore, nkoo, tvii keel.

Pp: Paapua keeled 1/2 (Pp–PpTL)

Süstemaatiline register. Arai-Kwomtari (PpA), Ida-Uus-Britannia (PpB), Lõuna-Kesk-Paapua (PpC), Ida-Doberai (PpD), piiri- (PpE), Ida-Cenderawasihi (PpG), Tori-kverba (PpK), Torricelli (PpL), Ülem-Mamberamo (PpM), nimborani (PpN), Sko (PpO), Pauwasi (PpP), Ramu – Alam-Sepiki (PpR), Sepiki (PpS) keeled, Üld-Uus-Guinea hõimkond (PpT, osa PpTA–PpTL).

Pp: Paapua keeled 2/2 (PpTM–PpY)

Süstemaatiline register. Üld-Uus-Guinea hõimkond (PpT, osa PpTM–PpTY), Põhja-Bougainville’i (PpU), Lõuna-Bougainville’i (PpV), Lääne-Paapua (PpW), Yuati (PpY) keeled.

Sg: viipekeeled

Süstemaatiline register. Sh eesti viipekeel.

Ur: Uurali keelkond

Süstemaatiline register. Sh eesti, soome ja ungari keel.