Nii .. kui ka

Paarissidendil nii .. kui ka on eri kujusid: 1) niihästi .. kui ka, 2) nii .. kui ka, 3) nii .. kui, 4) .. kui ka. Kui sidendist jäetakse ära kõik muud osad peale kui-sõna, võib fraas minna segi kui-võrdlusega.

Paarissidend nii .. kui ka on olemas juba Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus, mille artiklist hästi on muu hulgas lugeda: nii hästi .. kui – so wohl .. als auch. Ka-sõna ilmub väljendisse Elmar Muugi väikeses õigekeelsus-sõnaraamatus, kus on märksõna niihästi [.. kui ka].

Ka-sõna on olemas ka Johannes Aaviku grammatikas 1936, kus on ühtlasi õpetus, et ühend nii(hästi) .. kui ka ei nõua koma – see reegel kehtib tänapäevani. Nagu sulgudest näha, võib Aaviku arvates väljendit tarvitada ka ilma hästi-sõnata, kuid siiski mitte ilma ka-sõnata. Tänapäeva grammatikad on läinud veel sammu edasi, pidades võimalikuks ka üldlaiendi ka ärajätmist. 2017. aastal Mati Erelti ja Helle Metslangi toimetusel ilmunud „Eesti keele süntaksi“ järgi on hästi ja ka fakultatiivsed: nii(hästi) .. kui (ka).

Sidendi lühenemine on küllap loomulik asjade käik ja niikaua, kui selgus ei kannata, pole ka põhjust muretseda: laused 1) niihästi mehed kui ka naised, 2) nii mehed kui ka naised, 3) nii mehed kui naised või isegi 4) mehed kui ka naised on kõik ühtviisi selged. Alles siis, kui sidendist jäetakse ära kõik muud osad peale kui-sõna (mehed kui naised), võib fraas minna segi kui-võrdlusega (mehed naistena?). Vt näide.

Näide

algne	toimetatud
Jätkuvalt on ühtaegu võimalus kui murede allikas me seest veidi pehkinud ja vananenud e-riik, mis vajab isegi teenuste taseme hoidmiseks lisaraha ..	Jätkuvalt on ühtaegu nii võimalus kui ka murede allikas me seest veidi pehkinud ja vananenud e-riik, mis vajab isegi teenuste taseme hoidmiseks lisaraha ..

Kes oma väljenduses suuremat korrektsust taotleb, võiks ka-sõna siiski alles hoida, öeldes või kirjutades nii .. kui ka (nii mehed kui ka naised). Osavaimad võivad järgida Henn Saari nõuannet, mille kohaselt võib ka ära jääda eeskätt trafaretsetes paarides: rõõmustab nii suur kui (ka) väike – rõõmustavad nii vanad kui ka lapsed.

Koma

Koondlauses ei käi sidendi nii .. kui ka osade vahele koma. Nt

• Sajuhooge on nii vihma kui ka lörtsina.
• Eia kirjutab nii raamatuid kui ka töötab ajakirjanikuna.
• Loendite koostamine on nii viis pidada asju meeles kui ka linnukesi tehes märkida nende edenemist.

Põimlauses tuleb kõrvallaused komaga eraldada:

• Nii meie, kes me püüame karjääri teha, kui ka nemad, kes midagi ei suuda, oleme samaväärses seisus.

Ühildumine

Sidendiga nii .. kui ka rinnastatud aluse korral on niihästi öeldis kui ka öeldistäide tavapäraselt ainsuses, kuid välistatud pole ka mitmus. Nt

• Nii üks kui ka teine usub kindlalt oma tegevuse mõttekusse. Laupäevases mängus võib meistriks tulla nii üks kui ka teine. Nii üks kui ka teine eitasid pistise saamist.
• Nii üks kui ka teine variant on kulukas ja ajamahukas. Nii esimene kui ka teine geim olid tasavägised.

Eitus

Sidendi nii .. kui ka eitav kuju on ei .. ega ka. Nt

• Koera ei tohi jätta pikaks ajaks päikese kätte – ei poe ette ega ka hoovi mitte.
• Keegi ei julgenud midagi öelda ei ühe ega ka teise kandidaadi poolt.

Kirjandus

• Johannes Aavik, Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936.
• Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2017.
• Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Neljas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2019.
• Maire Raadik, Nii .. kui ka. – Keelenõuanne soovitab 6. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: EKSA, 2020, lk 89–90.

Koostanud Maire Raadik

Anna tagasisidet