Pöördsõna tüüp 28: õppima, sulgema

Sisukord

28. õppima

`õppima, `õppida, õpin, `õppisin, `õppis, `õppigu, `õppiv, `õppinud, õpitakse, õpitud

Tabel 1. Häälikumuutused tüübis 28

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
välte- ja laadivahelduslõpumuutusetat`ellima : tellin
pik`eerima : pikeerin
v`ehkima : vehin
pr`aadima : pr`aen
`astuma : astun		k`ukkuma : kukun
v`anduma : vannun
sadama : sajan
lugema : l`oen
kaduma : k`aon

28 ja 27. sulgema

s`ulgema, s`ulgeda, sulen, s`ulgesin, s`ulges, s`ulgegu, s`ulgev, s`ulgenud, suletakse, suletud

Tabel 2. Häälikumuutused tüübis 28 ja 27

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
välte- ja laadivahelduslõpumuutusetal`õppema : lõpen
t`ekkima : tekin
p`ürgima : pürin
k`ustuma : kustun		h`ukkuma : hukun
pügama : p`öan
kudema : k`oen

Märkused.

  • a. On verbe, mida saab pöörata nii astmevahelduslikult (tüüp 28) kui ka astmevahelduseta (tüüp 27). Sellised on kõik e-tüvelised verbid (nt s`ulgema) ja mõned i– või u-tüvelised (nt t`ekkima, h`õljuma), samuti mõned esmavältelised sõnad (nt kudema, pügama). Nt s`ulgema : sulen (tüüp 28) ja s`ulgen (tüüp 27).
  • b. Laadivaheldusliku konsonandi kadu võib tuua kaasa silbi kao, mistõttu nõrgas astmes tekib üks silp ja III välde (s`aagima : s`aen, lugema : l`oen).
  • c. Esmavältelistel laadivahelduslikel verbidel võib pikemates muutevormides välde nõrgeneda, nt tegema (t`een : teeme), nägema (n`äen : näeme), pidama (p`ean : p`eame ja peame), vedama (v`ean : v`eame ja veame), taguma (t`aon : t`aome ja taome). Sama moodi võib välde nõrgeneda ka III-vältelistel konsonandi kaoga verbidel, nt s`aagima (s`aen : s`aeme ja saeme), pr`aadima (pr`aen : pr`aeme ja praeme), h`auduma (h`aub : h`auvad ja hauvad). 
  • d. Sõnadel tegema, nägema on osa vorme teise tüvega, nt nägema : näha, n`ähtud, näinud.

Erandid

käskima

Sõnal k`äs'kima on kindla kõneviisi olevikus kõnekeelsed rööpvormid, kus tüve i asendub e-ga: käsen (vrd käsin), käsed, käseb, käseme, käsete, käsevad, ei käse.

Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik

Anna tagasisidet