Sisukord
32. seisma
s`eisma, s`eista, seisan, s`eisin, s`eisis, s`eisku, s`eisev, s`eisnud, s`eistakse, s`eistud
Tabel. Häälikumuutused tüübis 32
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| vältevaheldus | 0 → a | m`aksma : maksan |
| vältevaheldus | 0 → e | t`õusma : tõusen j`ooksma : jooksen k`aitsma : kaitsen |
Märkused.
- a. 32. tüübis on e-tüvelisi verbe, nagu
k`aitsma,m`aitsma,`õitsma, millel on e-ga rööpkujud ka 27. tüübis, ntk`aitsma:kaitsen:k`aitsnud(tüüp 32) jak`aitsema:k`aitsen:k`aitsenud(tüüp 27). Nende sõnade muutevormides võib olla ka muid segunemisi, nt lihtminevik on mõlemal sõnakujul 27. tüübi järgi (k`aitsmajak`aitsema:k`aitsesin) ja umbisikuline tegumood 32. tüübi järgi (k`aitsmajak`aitsema:k`aitstud). Lihtmineviku vormid, naguk`aitses,k`aitsesinjt,m`aitses,m`aitsesinjt,`õitses,`õitsesinjt, on seega 32. tüübi seisukohalt erandlikud. - b. Sõna
j`ooksmamuutevormidj`oosta,j`oostes,j`oostav,j`oostud,j`oostakse,j`oosti,j`oostaks,j`oostagujts, mis väldivad häälikukobarat -kst-, on erandlikud. Niisugune k kadu (jooks + ta > joos/ta, jooks + takse > joos/takse) on tingitud foneetilisest lihtsustumisest ega kuulu laadivahelduse alla. Kasutuses on mõnevõrra näha ka muutumatu tüvega vorme, naguj`ooksta,j`ookstes,j`ookstav,j`ookstud,j`ookstakse,j`ooksti, kuid neid ei ole olnud tavaks vormistikus esitada.
Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik
Anna tagasisidet