Sisukord
36. tulema
tulema, t`ulla, tulen, tulin, tuli, tulgu, tulev, tulnud, tullakse, t`uldud
Tabel. Häälikumuutused tüübis 36
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| astmevahelduseta | e → 0 | panema : p`anna : pannud mõtiskelema : mõtisk`ella : mõtiskelnud |
Märkused.
- a. 36. tüüpi kuulub hulk pikemaid telema– ja skelema-/stelema-lõpulisi verbe, millel on tlema– ja sklema-/stlema-lõpulised rööpkujud 27. tüübis. Põhiline on tüvemuutusteta pööramine, 36. tüübi vormid on stiililt markeeritud, nt
keskustelema:keskust`ella,keskustelime. - b. Sõnadel
pesemajakusemaon hulk tüübist erinevaid vorme, ntpesema:p`esta,p`esnud,p`estud. - c. Sõnal
minemaon osa vorme teise tüvega, ntminema:lähen,läksin,l`äks,läinud,läkijalähme. - d. Sõnal
olemaon kindla kõneviisi ainsuse ja mitmuse 3. pöördes erandlik vorm`on. Eitavas kõnes esinevad rööpvormid, kus eitust väljendab eesliide p, ntpolejaei ole,p`oldudjaei `oldud. - e. nu-tuletiste välde (ja tüüp) võib kõikuda, nt
olnuja`olnu,läinujal`äinu(vt ka tüüp 6, märkus d).
Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik
Anna tagasisidet