Sisukord

36. tulema

tulema, t`ulla, tulen, tulin, tuli, tulgu, tulev, tulnud, tullakse, t`uldud

Tabel. Häälikumuutused tüübis 36

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
astmevaheldusetae → 0panema : p`anna : pannud
mõtiskelema : mõtisk`ella : mõtiskelnud

Märkused.

  • a. 36. tüüpi kuulub hulk pikemaid telema– ja skelema-/stelema-lõpulisi verbe, millel on tlema– ja sklema-/stlema-lõpulised rööpkujud 27. tüübis. Põhiline on tüvemuutusteta pööramine, 36. tüübi vormid on stiililt markeeritud, nt keskustelema : keskust`ella, keskustelime.
  • b. Sõnadel pesema ja kusema on hulk tüübist erinevaid vorme, nt pesema : p`esta, p`esnud, p`estud.
  • c. Sõnal minema on osa vorme teise tüvega, nt minema : lähen, läksin, l`äks, läinud, läki ja lähme.
  • d. Sõnal olema on kindla kõneviisi ainsuse ja mitmuse 3. pöördes erandlik vorm `on. Eitavas kõnes esinevad rööpvormid, kus eitust väljendab eesliide p, nt pole ja ei ole, p`oldud ja ei `oldud.
  • e. nu-tuletiste välde (ja tüüp) võib kõikuda, nt olnu ja `olnu, läinu ja l`äinu (vt ka tüüp 6, märkus d).

Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik

Anna tagasisidet