Sisukord
38. käima
k`äima, k`äia, k`äin, käisin, k`äis, käigu, k`äiv, käinud, käiakse, k`äidud
Tabel 1. Häälikumuutused tüübis 38
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| (astmevahelduseta) | lõpumuutuseta | v`iima : v`iis : viinud |
38i. sööma
s`ööma, s`üüa, s`öön, s`õin, s`õi, söögu, s`ööv, söönud, süüakse, s`öödud
Tabel 2. Häälikumuutused tüübis 38i
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| (astmevahelduseta) | lõpumuutuseta | l`ööma : l`üüa : l`õi : löönud t`ooma : t`uua : t`õi : toonud |
Märkused.
- a. Alltüüpi 38i kuuluvad verbid, millel pikk tüvevokaal lüheneb ja teiseneb lihtmineviku tunnuse i ees, nt
s`ööma:s`õin(s`öö + in) ning kõrgeneb a-ga ja e-ga algavate tunnuste ees (da-tegevusnimi, des-vorm ja umbisikulise tegumoe olevik), nts`ööma:s`üüa(s`öö + a),s`üües(s`öö + es),süüakse(söö + akse) (vrd s`öödud). - b. Kindla kõneviisi oleviku ja lihtmineviku pikemates vormides ja ma-tegevusnime vormides välde nõrgeneb, nt
k`äima:k`äin:käivad,k`äis:käisin,käimata. Mõne vormi välde võib ka kõikuda, ntp`ooma(poosin ja p`oosin). - c. nu-tuletiste välde võib kõikuda (
poonujap`oonu), millega kaasneb ka erinev käänamine (vt ka tüüp 6, märkus d).
Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik
Anna tagasisidet