Lühidalt
Sidekriipsuga kirjutatavaid liitomadussõnu, mis koosnevad võrdväärsetest osadest, saab käänata kaht moodi juhul, kui esiosal on täielik sõnakuju: tige-tusane : tige-tusasest pilgust ~ tigedast-tusasest pilgust; majanduslik-kultuuriline : majanduslik-kultuurilist arengut ~ majanduslikku-kultuurilist arengut.
Pikemalt
Kui liitsõna sisaldab võrdväärseid osi, on tegu rindliitomadussõnaga. Selle põhitunnuseks on ümbersõnastus sidesõnaga ja, nt magushapukapsas on kapsas, mis on ühtaegu magus ja hapu, sotsiaal-majanduslik areng on areng, mis on sotsiaalne ja majanduslik.
Mõnede rindliitsõnade osad on tavaks kirjutada pigem kokku: ntkülmniiske, nõguskumer, tehnomajanduslik, mõnede osad on tavaks pigem ühendada sidekriipsuga: võrdlev-ajalooline, sõjalis‑sportlik, agraar-industriaalne. Leidub ka selliseid, mida kirjutatakse mõlemal moel, nt sinimustvalge, sini-must-valge.
Kokku kirjutatud rindliitomadussõnal käändub järelosa olenemata sellest, kas esiosa on täis- või lühikujuline: nõguskumeral läätsel, punarohelist lippu.
Sidekriipsuga kirjutatud rindliitomadussõnal, mille esiosa on lühenenud, käändub järelosa: kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, kaubalis-rahalised suhted, sini-must-valget lippu.
Sidekriipsuga kirjutatud rindliitomadussõnal, mille esiosa on lühenemata ehk täiskujuline, käänati varem pigem järelosa. 2016. aastal andis Emakeele Seltsi keeletoimkond võimaluse käänata soovi korral ka esiosa. Ntloov-praktiline : loov‑praktilisele lõputööle ~ loovale‑praktilisele lõputööle; omavalitsuslik-parlamentaarne : omavalitsuslik-parlamentaarsel demokraatial ~ omavalitsuslikul-parlamentaarsel demokraatial.
Märkus. Kui ne-, line– või mine-lõpuline esiosa on jäetud rindliitomadussõnas mingil põhjusel lühendamata, tuleb seda käänata: helekollast-tumesinist ruudustikku (mitte: helekollane-tumesinist), tuulisel‑vihmasel päeval (mitte: tuuline-vihmasel päeval).
Kirjandus
- Reet Kasik, Sõnamoodustus. Eesti keele varamu I. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2015.
- Sirje Mäearu, Mitmest omadussõnast koosnevate üksuste kirjutamine ja käänamine. – Oma Keel 2016, nr 1, lk 62–69.