Indoeuroopa keelkonna slaavi keelte lääneslaavi rühma kuuluv slovaki keel (slovenčina ~ slovenský jazyk) on Slovakkia ametikeel, üks Serbia Vojvodina piirkonna ametikeeli ja tunnustatud vähemuskeel Horvaatias, Poolas, Tšehhis, Ukrainas ja Ungaris.
Kirjutus
Slovaki keel kasutab ladina kirja, milles on lisamärkidega tähti. Slovaki tähestik:
A a, Á á, Ä ä, B b, C c, Č č, D d, Ď ď, Dz dz, Dž dž, E e, É é, F f, G g, H h, I i, Í í, J j, K k, L l, Ĺ ĺ, Ľ ľ, M m. N n, Ň ň, O o, Ó ó, Ô ô, P p, Q q, R r, Ŕ ŕ, S s, Š š, T t, Ť ť, U u, Ú ú, V v, W w, X x, Y y, Ý ý, Z z, Ž ž.
Eesti tekstis kirjutatakse slovaki nimesid muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, st originaalipäraselt.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on alati esimesel silbil, ka siis, kui järgsilpides on pikki täishäälikuid. Rõhk võib langeda ka kaashäälikutevahelisele l-ile või r-ile, nt Trnava [t(õ)rnava]. Akuut (´) tähemärgi peal näitab täishääliku pikkust.
Pikemalt
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ä | [e] ~ [ä] | Päťkostolie [pet’kostolie] |
| c | [ts] | Čadca [tšadtsa] |
| č | [tš] | Čergov [tšergou] |
| ch | [h(h)] | Michalovce [mihhaloutse] |
| ď | [dj] ~ [d’] | Ďumbier [djumbier], Podhoroď [podhorod’] |
| ĺ | [ll] (pikk) | (esineb nimedes harva) |
| ľ | [lj] ~ [l’] | Stará Ľubovňa [staraa ljubounja], Fiľakovo [filjakovo] |
| ň | [nj] ~ [n’] | Nová Baňa [novaa banja] |
| ô | [uo] | Benkova Potôň [benkova potuon’] |
| ŕ | [rr] (pikk) | Malá Tŕňa [malaa t(õ)rnja] |
| s | [ss] täishäälikute vahel | Jasov [jassou] |
| ť | [tj] ~ [t’] | Piešťany [pieštjani] |
| v | [u] silbi lõpul täishääliku järel | Dobogov [dobogou] |
| [f] helitu hääliku ees tüve alguses | povstať [pofstat’] | |
| y | [i] | Dolný Kubín [dolnii kubiin] |
Märkus 1. Tähed d, n, t häälduvad e, i, í, ie ja ia ees peenendatult, seejuures d pigem [d’ž] ja t pigem [t’š] kujul, välja arvatud laensõnades, teatud omasõnades (ten, jeden, vtedy, teraz) ja teatud liidetes ja käändelõppudes. Nt Dedinky [d’žed’žinki], Diakovce [d’žiakoutse], Terebľa [t’šereblja].
Märkus 2. Täpsemas häälduses on č ja dž peenendamata [tš] ja [dž], ť ja ď aga peenendatud [t’š] ja [d’ž].
Märkus 3. Täpsemas häälduses on ka muid naabrusest tingitud häälikumuutusi, nt b, d, g, z, ž jts muutuvad sõna lõpus helituteks: Slovenský Grob [slovenskii grop].
Isikunimed
Slovaki isikunimemall on eesnimi (-nimed) + perekonnanimi. Nt Eduard Heger (M), Zuzana Čaputová (N).
Eesnimesid võib seaduse järgi olla kuni kolm; valdaval enamikul on üks nimi, sest 1993. aastani sai panna vaid ühe nime. Slovaki rahvusest laste puhul lähtutakse ametlikust eenimeloendist, milles on u 1400 nime, muude rahvuste puhul võib lähtuda vastava keele normidest. Loendis on slaavi ristiusueelseid nimesid (Dobromil), kristlikke nimesid (Vojtech), valitsejanimesid (Ladislav) jm. 2010. a olid levinuimad eesnimed meestel Jozef, Ján, Peter, Martin, Štefan, Milan, Michal, Miroslav, Tomáš ja Ladislav, naistel Mária, Anna, Zuzana, Katarína, Eva, Jana, Helena, Monika, Marta ja Martina.
Nagu tšehhidel on ka slovakkidel palju hellitusnimesid, seejuures ühel nimel võib neid olla mitu, nt Anna → Ana, Aňa, Anča, Ančuta, Anica, Anina, Anita, Anuľa, Anuša, Aňuta jne, lisaks reeglipäraste vähendusliidetega Anka, Anička, Aninka, Anuška. Teistpidi vaadates võib ühel hellitusnimel olla mitu põhinime, nt Ľubo ← Ľuboš, Ľubomir, Ľuboslav.
Perekonnanimed on sooliselt eristuvad, vrd meessoovorm ja (püstkriipsude järel) naissoovorm:
- (lõputa või) –ov || –ová, nt Šimko – Šimková, Sedlák – Sedláková,
- –y või –ý || –á, nt Čierny – Čierná, Široký – Široká, Veselovský – Veselovská.
Naissoovormi tunnuseks on just lõpp –á, mitte –a, vrd meessoovorm Bača – naissoovorm Bačová. Naissoovorm moodustatakse ka kohalikest ungari ja saksa perekonnanimedest, nt Szabó – Szabóová, Nagy – Nagyová, Klein – Kleinová.
Slovaki perekonnanimed pärinevad sageli ametinimetustest, nt Kováč ‘sepp’, Mlynár ‘mölder’, Bača ‘karjus’, Rybár ‘kalur’, palju on ka omadussõnalisi nimesid, nt Biely ‘valge’, Suchý ‘kuiv’, Mokrý ‘märg’ jne. Muid nimenäiteid: Polievka ‘supp’, Malina ‘vaarikas’, Komár ‘sääsk’, Okienka ‘aknake’, Otčenáš ‘meieisa(palve)’, Bezdeda ‘vanaisata’. Kõige sagedamad slovaki perekonnanimed on Horváth/Horváthová, Kováč/Kováčová, Varga/Vargová, Tóth/Tóthová, Nagy/Nagyová, Baláž/Balážová, Molnár/Molnárová, Szabó/Szabová, Balog/Balogová, Lukáč/Lukáčová[1].
Kohanimed
Slovakkia ala kohta käivad eksonüümid: Alföld ehk Kesk-Doonau madalik (Veľkádunajská kotlina ~ Panónska nížina), Beskiidid (Beskidy), Doonau (jõgi, Dunaj), Ida-Beskiidid (Východné Beskidy), Ida-Karpaadid (Východné Karpaty), Ida-Slovakkia (Východoslovenský kraj), Kesk-Slovakkia (Stredoslovenský kraj), Kõrg-Tatra (Vysoké Tatry), Lääne-Beskiidid (Západné Beskidy), Lääne-Slovakkia (Západoslovenský kraj), Lääne-Tatra (Západné Tatry), Madal-Beskiidid (Nízke Beskidy), Madal-Tatra (Nízke Tatry), Slovaki Maagimäestik (Slovenské rudohorie), Slovakkia (Slovensko), Suur-Fatra (Veľká Fatra), Tatrad (Tatry), Tisza (jõgi, Tisa), Valged Karpaadid (Biele Karpaty), Väike-Fatra (Malá Fatra), Väikesed Karpaadid (Malé Karpaty).
Vähemused
Slovakkia suurim vähemusrahvus on ungarlased (2011. a rahvaloenduse järgi 8,5% rahvastikust), lisaks on russiinid ja romad ehk mustlased.
Keelte kaardil on sinisega alad, kus enamuses on slovakid, kollasega – ungarlased, punasega – russiinid, pruuniga – romad. Ungarlased moodustavad enamuse kahes ringkonnas: Komárno (ungari Komárom) ja Dunajská Streda (Dunaszerdahely). Suurima ungari enamusega asulad on Gabčíkovo (Bős), Veľký Meder (Nagymegyer), Kolárovo (Gúta).
Kirjandus
- Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Tallinn 2018, lk 1239.
- Miriam Giger und Markus Giger, Das slowakische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler und Silvio Brendler. Hamburg: Baar 2007, S. 688–699.
- Slovak name. – Wikipedia.org (vaadatud 06.01.2022).
Märkused
- [1] What are Common Slovak Last Names? 17 Most Popular Surnames. – Explore Little Big Slovakia (vaadatud 07.01.2022).