Afroaasia keelkonna kuši keelte hulka kuuluv somaali keel (Af-Soomaali) on ametikeel Somaalias, samuti Etioopias Somaali osariigis ja tunnustamata riigis Somaalimaal, üks Djibouti kohalikke keeli (afari keele kõrval) ja vähemuskeel Keenias.

Kirjutus

Somaali keel kasutab 1972. aastast ametlikult ladina kirja. Somaali tähestik on järjestatud araabia kirja tähtede eeskujul:

’, B b, T t, J j, X x, Kh kh, D d, R r, S s, Sh sh, Dh dh, C c, G g, F f, Q q, K k, L l, M m, N n, W w, H h, Y y, A a, E e, I i, O o, U u.

Tähestikust puuduvad P, V ja Z.

Varem kasutati somaali keele kirjapanekuks araabia kirja, kuid kasutus oli piiratud ja ebaühtlane. U 1920–1922 leiutas Osman Yusuf Kenadid (Cusmaan Yuusuf Keenadiid) somaali keele jaoks osmani kirja (Farta Cismaanya / 𐒍𐒖𐒇𐒂𐒖 𐒋𐒘𐒈𐒑𐒛𐒒𐒕𐒖), mida kasutati veel 1970. aastatel. Teised leiutatud kirjad (borama, kaddare) leidsid kasutamist vaid kitsas ringis. Pärast iseseisvumist moodustatud somaali keele komisjon soovitas 1962. a ladina kirja kasutuselevõttu (Omnigloti andmeil olid sellal ladina ja osmani kiri võrdselt tunnustatud). 1969. a toimunud sõjaväeline riigipööre seadis üheks eesmärgiks kirja küsimuse lahendamise ning 1972. a otsustati ladina kirja kasuks, ühtlasi sai somaali keel ainuametlikuks keeleks (praegu jagab ta seda staatust araabia keelega).

Eesti tekstis kirjutatakse somaali nimesid muutmata kujul, st originaalipäraselt.

Hääldus

Lühidalt

Somaali keel on toonikeel, rõhk on seotud kõrgetoonilise silbiga, mille asukoht pole kindel. Kokkuleppeliselt võiks rõhutada esimest silpi või esimest pika täishäälikuga või diftongiga silpi. Pikki täishäälikuid märgitakse kahe tähega (aa, ee, ii, oo, uu).

Pikemalt

Rõhk nimedes on märkimata.

TähedHääldusNäited
cheliline ahtushäälik [ʕ], mille võib hääldamata jättaCaluula [aluula], Burco [bur-o]
dh[d], täpsemalt [ɖ]Baydhabo [baidabo]
j[dž] ~ [tš]Jamaame [džamaame]
kh[h(h)]
q[k], täpsemalt [q]Muqdisho [mukdišo]
sh[š]Shabeelle [šabeelle]
w[w] ~ [u]Baraawe [baraawe], Awdal [audal]
x[h(h)], täpsemalt [ħ]Shabeellaha Dhexe [šabeellaha dehhe]
y[j] ~ [i]Afgooye [afgooje], Bay [bai]
kõrisulghäälik [ʔ]
Somaali nimede hääldus

Isikunimed

Somaali isikunimemall on eesnimi + isa eesnimi + isapoolse vanaisa eesnimi. Nt Omar Elmi Dihoud.

Tavakasutuses on neist kaks esimest nime, kolmas on vajalik ametlikel juhtudel. Perekonnanimesid pole.

Somaali eesnimed on enamasti kas kuši või araabia päritolu. Kuši mehenimed on nt Awaale, Waabberi, Arale ~ Caraale, Gutaale, Guleed, naisenimed Awa ~ Cawo, Ambro ~ Cambro, Haweeya, Ubah ~ Ubax. Araabia päritolu mehenimed on nt Mohammad ~ Maxammed ~ Maxamud ~ Muxumed, Ahmed ~ Axmed, Hussein ~ Xusseen, Omar, naisenimed Faadumo, Aasha, Fawzia, Sahra.

Somaalidele on iseloomulik hüüdnimede kasutus. Neid on kaht tüüpi: avalikke, mida kasutatakse kõnealuse isiku kuuldes, nt Raage (‘sünnil hilinenu’), Gaal (‘välismaalane, välismaal elanu’), ja varjatuid, mida kasutatakse tagaselja, nt Laba sacle (‘üksnes kahe lehmaga mees’), Wiil Waal (‘hull poiss’).

Nimed perekonnas

Somaali naine abielludes nime ei vaheta, vaid säilitab oma isa ja vanaisa nime. Somaali perekonnal võivad näiteks olla järgmised nimed: isa Omar Elmi Dihoud, ema Waris Abdi Duale, poeg Ali Omar Elmi, tütar Roda Omar Elmi. Lääneriikides elavad somaallased võivad kohanduda sel moel, et naine võtab üle mehe viimase nime (eespool toodud näitel Waris Abdi Dihoud).

Tavaks on anda esmasündinud tütrele nimeks Faduma ja pojale Muhammad. Kaksikud pojad saavad traditsiooniliselt nimeks Hassan ja Hussein.

Kohanimed

Somaalia ala kohta käivad eksonüümid: Aafrika Sarv (Geeska Afrika), Alam-Jubba (ringkond, Jubbada Hoose), Alam-Shabeelle (ringkond, Shabeellaha Hoose), Idaringkond (Bari), Kesk-Jubba (ringkond, Jubbada Dhexe), Kesk-Shabeelle (ringkond, Shabeellaha Dhexe), Looderingkond (Woqooyi Galbeed), Ogaden (Ogaadeen), Somaalia (Soomaaliya), Somaalimaa (de facto riik Somaalia põhjaosas, Soomaaliland), Ülem-Jubba (ringkond, Jubbada Sare). Eksonüüm rööpvõimalusena: Muqdisho ehk Mogadishu.

Etioopia Somaali osariigi kohanimed võiksid senise tava kohaselt olla põhikujul amharakeelsed, millele rööpnimeks võiks lisada somaalikeelse nime:

  • (ደገሕ ቡር:) Degeh Bur / Dhagaxbuur,
  • (ዶሎ:) Dolo / Doolow,
  • (ጅጅጋ:) Jijiga / Jigjiga,
  • (ቀላፎ:) K’ellafo / Qalaafe,
  • (ሊበን:) Liben / Liibaan,
  • (ወርዴር:) Werder / Wardheer.

Kirjandus

Anna tagasisidet