Indoeuroopa keelkonna Iraani keelte Lääne-Iraani keelerühma kuuluv tadžiki keel (забони тоҷикӣ zaboni todžiki) on Tadžikistani ametikeel, ta on tunnustatud vähemuskeel Kasahstanis, Kõrgõzstanis ja Usbekistanis. Keel on väga lähedane pärsia keelele. Tadžikke elab ka Afganistanis, kus nad kirjakeelena kasutavad dari keelt, ja Hiinas Xinjiangis Taxkorgani Tadžiki autonoomses maakonnas.

Kirjutus

Tadžiki keel kasutab kürillilist kirja ehk kirillitsat. Tadžiki tähestik (sulgudes eesti transkriptsiooni vaste):

А а {a}, Б б {b}, В в {v}, Г г {g}, Ғ ғ {g}, Д д {d}, Е е {e}, Ё ё {jo}, Ж ж {ž}, З з {z}, И и {i}, Ӣ ӣ {i}, Й й {j}, К к {k}, Қ қ {k}, Л л {l}, М м {m}, Н н {N},О о {o}, П п {p}, Р р {r}, С с {s}, Т т {t}, У у {u}, Ӯ ӯ {u}, Ф ф {f}, Х х {h(h)}, Ҳ ҳ {h}, Ч ч {tš}, Ҷ ҷ {dž}, Ш ш {š}, Ъ ъ {’}, Э э {e}, Ю ю {ju}, Я я {ja}.

Tähed Ц, Щ, Ы, Ь esinevad üksnes vene laenudes. Varem on tadžiki keel kasutanud ladina kirja (1928–1940) ja enne seda araabia kirja.

Tadžiki nimede kirjutamiseks ladina kirjas ei ole ühtset rahvusvahelist süsteemi. Inglise keeles on kasutatavaim USA ja Briti kohanimekomiteede (BGN-PCGN) 1994. a süsteem.

Eesti tekstis kasutatakse tadžiki nimede edasiandmiseks tadžiki-eesti tähetabelit (1978).

BGN-PCGNi 1994. a süsteemi saab teisendada eesti transkriptsiooni järgmise tabeli alusel:

TähedNäited
chChubek → Tšubek, Ghonchí → Gontši
ėeĖmomalí → Emomali
ghgGharm → Garm, Danghara → Dangara
íiAyní → Ajni
jJabbor → Džabbor, Khujand → Hudžand
khh(h)Khatlon → Hatlon, Bokhtar → Bohtar
qkQabodiyon → Kabodijon, Qayroqqum → Kajrokkum
shšShahriston → Šahriston, Dushanbe → Dušanbe
ŭuBŭston → Buston, Kŭlob → Kulob
yjYazghulom → Jazgulom, Fayzobod → Fajzobod, Hayotinov → Hajotinov
zhž(Ordzhonikidze → Ordžonikidze)
Tadžiki nimede transkriptsioon (inglise → eesti)

Hääldus

Lühidalt

Rõhk on sõna viimasel silbil, kusjuures silpide loendamisel ei arvata kaasa vene päritolu perekonnanimeliidet –ov(a), –ev(a).

Pikemalt

Kõik olulisemad hääldusseigad kajastuvad transkriptsioonis. Häälik s on tugevam kui eesti s, o hääldub [o] ja [a] vahepealse häälikuna, tadžiki ӯ (eesti transkr u) hääldub [ü] ja [õ] vahelise häälikuna.

Isikunimed

Tadžiki isikunimemall on eesnimi + perekonnanimi. Nt Emomali Rahmon. 2016. aastani võis ametliku isikunime osana esineda ka isanimi.

Eesnimed on tadžikkidel põhiliselt araabia ja pärsia päritolu (tadžiki keel on pärsia lähisugukeel). Nt Ahhal, Amirali, Džabbor, Karim, Malikšer, Mirzomurod. Andmebaasi Forebears andmeil on sagedaimad mehenimed Daler, Firdavs, Firuz, Huršed, Umed, Parviz, naisenimed Madina, Firuza, Nigina, Zarina, Tahmina. Tadžiki eesnimistus pole sooline eristus kuigi kindel, a-lõpulisi naisenimevariante esineb ainult mõnes araabia päritolu nimes, nagu Karim – Karima, Nodir – Nodira, Said – Saida. Mitmedki nimed esinevad mõlemasoolisena, nt Istad, Monadboj, Mukaddas, Nusrat, Saodat, Sulton. Soo esiletoomiseks võidakse neid nimesid täiendada lõppudega –bek, –boj, –hon, –šo meeste puhul ja –gul, –niso, –o, –oj naiste puhul. On piirkondi, kus need lõpud tähendavad muud, nt võib –hon Põhja-Tadžikistanis viidata hoopis naisenimele.

Perekonnanimed olid 1920. aastatest kasutusel vene lõppudega –ov(a), –ev(a), kuigi oli ka nimesid lõppudega –i ja –zoda ‘poeg’, nt Kahhori, Osimi, Rahimzoda, Tursunzoda. 2007. a märtsis muutis Tadžikistani president oma ametliku nime: Emomali Šaripovitš Rahmonovist sai Emomali Rahmon, st ta loobus isanimest ja vene perekonnanimelõpust; tema eeskujule järgnesid paljud riigiametnikud. Järgnevalt sai hoogu juurde nimede tadžikipärastamine, 2016. aasta nimeseaduse muudatustega loobuti perekonnanimedes vene lõppudest ja lastele tuli anda perekonnanimed tadžikipäraste lõppudega, sh –duht, –far, –i, –ijon, –pur, –zod, –zoda. 2020. a aprillis jõustunud muudatustega muudeti see uute isikudokumentide väljaandmisel reegliks; isik võib omal soovil jääda siiski senise nimelõpuga. Nõue ei laiene muust rahvusest kodanikele.[1]

Kohanimed

Tadžikistani ala kohta käivad eksonüümid: Alai ahelik (katorkuhi Oloj), Amudarja (jõgi, Omudarjo), Mägi-Badahšan (Kuhistoni Badahšon), Pamiir (Pomir), Peeter Esimese ahelik (katorkuhi Pjotri Jakum), Sõrdarja (jõgi, Sirdarjo) Tadžikistan (Todžikiston), Taga-Alai (katorkuhi Pasi Oloj), Turkestani ahelik (katorkuhi Turkiston). Eksonüüm rööpvõimalusena: Istiklol ehk Sõltumatuse mäetipp.

Vt ka

Kirjandus

  • Tiiu Erelt, Olev Jõgi, Ain Kaalep, Artur Laast, Harald Rajamets, Henn Saari, Ly Seppel, Haljand Udam, Uno Ussisoo, Nimekirjutusraamat. Tallinn: Valgus 1993, lk 298–299.
  • Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 616–617.
  • Tajik language, alphabet and pronunciation. – Omniglot.com (vaadatud 08.10.2021).
  • А. Гафуров, Таджики. – Системы личных имен у народов мира. Москва: Главная редакция восточной литературы издательства “Наука”, 1989, с. 291–295.

Märkused

Anna tagasisidet