Lühidalt
Sihitise kasutus sõltub ka öeldiseks olevast tegusõnast. Osa tegusõnu käib enamasti ainult koos sihitisega, teine osa sihitiseta, samuti võib tegusõnast sõltuda osa- või täissihitise valik.
Pikemalt
Sihilised ja sihitud tegusõnad
Harilikult esinevad koos sihitisega sihilised tegusõnad (võõrsõnalise terminiga transitiivverbid), nt aitama, alustama, arvama, igatsema, kaotama, keetma, mäletama, oskama, ründama, sallima, teadma, tähistama, uskuma, vajama, valmistama, väljendama jpt: aitan sõpra, alustame kontserti, kaotasin võtme, meeskond tähistas võitu.
Ilma sihitiseta esinevad harilikult sihitud tegusõnad (intransitiivverbid), nt aeguma, algama, arenema, elama, hajuma, keema, liikuma, meeldima, nutma, ohkama, põgenema, ärrituma jpt: uus saatesari algab täna, pere elab maal, laps nuttis.
Siiski võivad ka sihilised tegusõnad esineda sihitiseta ja vastupidi:
a) ta aitab alati, kui saab (st aitab teisi), meeskond on sel hooajal tihti kaotanud (st on võistlused kaotanud);
b) elati huvitavat elu, ta nuttis oma nutud ja ohkas ohkamised.
Osa- ja täissihitise valik. Aspekt- ja partitiivverbid
Osa- ja täissihitis vahelduvad jaatavas lauses ainult osa tegusõnade, nn aspektverbide puhul: teeme suvel korteris remonti – teeme suvel korteris remondi, osta homseks leiba – osta homseks leib.
Teine osa tegusõnu (nn partitiivverbid) võimaldab ka lõpetatud tegevuse kohta kasutada ainult osasihitist: politsei alustas menetlust, olen lavastust näinud ja raamatut lugenud, aitasin sõpra. Partitiivverbid väljendavad sageli tundeid (alahindama, armastama, austama, kartma jt), liigutusi-puudutusi (puudutama, kallistama, lööma, hõõruma jt), taju (nägema, kuulma, märkama, mäletama jt), kuid siia kuulub muidki verbe (aitama, alustama, harrastama, kasutama, kohtama, lugema, pildistama, tervitama, trahvima, õppima jt).
Nn nõrgad partitiivverbid võimaldavad täissihitist kasutada teatud tingimustel:
- lähtekohta, sihtkohta, eesmärki, tulemust väljendava määruse lisamisel (
poiss õppis luuletuse raamatust,poiss õppis luuletuse pidupäevaks,aitasin sõbra püsti,king hõõrus jala katki); - piiritleva täiendi lisamisel (
poiss õppis ühe luuletuse,fotograaf pildistas pika seeria); - mõnes lõpetatust näitavas kontekstis (
poiss õppis luuletuse, aga pinginaaber terve poeemi) - ühend- ja väljendtegusõnade koosseisus (
olen raamatu läbi lugenud,poiss luges luuletuse ette) - abimäärsõna ära lisamisel (
olen lavastuse ära näinud,poiss õppis luuletuse ära,lõin varba ära).
Kolmas, väiksem osa tegusõnu (nn perfektiivverbid) seostub jaatavas lauses alati täissihitisega, nt algatama, ammendama, andestama, kaotama, leidma, saavutama: politsei algatas menetluse, andestame sõbrale eksimuse, kaotasin võtme, saavutati kokkulepe. Eituse korral kasutatakse osasihitist.
Kirjandus
- Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Neljas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2019, lk 42–49.
- Mati Erelt, Sihitis. – Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 91–98.
- Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 2020, lk 420–426.
- Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 46–54.
- Tiina Leemets, Mida küsitakse keelenõuandjailt sihitise kohta? – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 101–109.
- Helle Metslang, Sihitis. – Eesti keele süntaks. Toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang. Eesti keele varamu III. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2017, lk 258–277.
- Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 95–101.
- Natalia Vaiss, David Ogren, Helena Metslang, Raili Pool. Sihitisesõnastik. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2019.