Altai keelkonna turgi keelte tšagatai keelerühma kuuluv uiguuri keel (ئۇيغۇر تىلى uygur tili ~ ئۇيغۇرچە uygurqa) on ametikeel Hiina Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas, keele kõnelejaid asub ka Kasahstanis, Kõrgõzstanis ja Usbekistanis.
Kirjutus
Uiguuri keel kasutab araabia kirja. Erinevalt teistest araabia kirjal põhinevatest tähestikest märgib uiguuri tähestik ka kõiki täishäälikuid, seega saab uiguuri nimesid kirjapildi põhjal kergesti transkribeerida. Uiguuri tähestik (looksulgudes kõigepealt pinyin’i vaste koos häälduse täpsustusega nurksulgudes, seejärel püstkriipsu järel uiguuri omaladina vaste, kui on erinev):
ا {a}, ە {a, e [ä] | e}, ب {b}, پ {p}, ت {t}, ج {j}, چ {q | ch}, خ {h | x}, د {d}, ر {r}, ز {z}, ژ {y, j | zh}, س {s}, ش {x | sh}, غ {g [ĝ] | gh}, ف {f}, ق {k [k̂] | q}, ك {k}, گ {g}, ڭ {ng}, ل {l}, م {m}, ن {n}, ۋ {w, v}, و {o}, ۇ {u}, ۆ {o [ö] | ö}, ۈ {ü}, ه {h [ĥ] | h}, ې {e [ê] | ë}, ى {i}, ي {y}.
Uiguuri keelt on araabia kirjas kirjutatud 10. saj-st alates. Lühike katkestus oli aastatel 1965–1982 (teistel andmetel on lõpuaasta 1984 või 1987), kui ametlikult propageeriti pinyin’il põhinevat ladina tähestikku (Uyƣur Yengi Yeziⱪi ‘uiguuri uus kiri’). Uiguuri araabia tähestikku on 20. saj samuti mitu korda reformitud, nt 1960. aastatel ei eristatud kirjas [o]- ega [ö]-häälikut (mõlemaid tähistas و), [u]- ega [ü]-häälikut (mõlemaid tähistas ۇ), veel varem ei märgitud mitmeid täishäälikuid kirjas üldse jne. Uiguurid Kesk-Aasias kasutavad oma keele kirjapanekul kürillilist kirja.
Uiguuri nimede ladina kirjas kirjutamiseks on kasutusel põhiliselt kaks võimalust. Hiina ametlik uiguuri latinisatsioon põhineb pinyin’il ja esineb omakorda kahel kujul: a) üldiseks tarvituseks mõeldud kirjaviisis, milles ainus lisamärgiga täht on ü (sest esineb ka hiina latinisatsioonis), b) nimede häälduse kirjapanekuks mõeldud kirjaviisis. Viimane variant on eespool uiguuri tähestiku juures pandud nurksulgudesse, selle tegeliku kasutuse kohta andmed puuduvad. Ametliku latinisatsiooni on 1977. a heaks kiitnud ÜRO kohanimekorralduskonverents.
Uiguuri omaladinaks võib pidada 2001. a Xinjiangi ülikooli juures väljatöötatud latinisatsiooni (Uyghur Latin Yëziqi), mida viimati täpsustati 2008. a. Kuigi ametlikult on see mõeldud vaid arvutirakendusteks, on tema kasutus kiiresti laienenud, sest erinevalt ametlikust latinisatsioonist on see foneetiliselt täpne.
Eesti tekstis saab uiguuri nimesid edasi anda emma-kumma süsteemi alusel, seejuures ametlike tekstide jaoks võiks eelistada ametlikku latinisatsiooni, neil juhtudel aga, kui vajatakse häälikulist täpsust, võiks eelistada uiguuri omaladinat.
Eri süsteemide tähtede vastavus on järgmises tabelis (1 – ametlik latinisatsioon üldiseks tarvituseks, 2 – ametlik latinisatsioon häälduse kirjapanekuks, 3 – pinyin’il põhinev ladina tähestik 1965–1982, 4 – uiguuri omaladina, 5 – eesti hääldus).
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
|---|---|---|---|---|
| a, e* | ä | ə | e | [ä] |
| e | ê | e | ë | [e] |
| g | ĝ | ƣ | gh | [g], täpsemalt [ɣ] |
| h | h | h | x | [h(h)] |
| h | ĥ | ⱨ | h | [h] |
| k | k̂ | ⱪ | q | [k], täpsemalt [q] |
| o | ö | ɵ | ö | [ö] |
| q | q | q | ch | [tš] |
| x | x | x | sh | [š] |
| y, j** | y, j | ⱬ | zh | [ž] |
*e on kasutusel juhul, kui tekib tähendusarusaamatus.
**y on kasutusel silbi alguses, j silbi lõpus.
Järgmises tabelis on Xinjiangi uiguuri kohanimede näiteid kahes põhilises latinisatsioonis.
| Uiguuri nimi | Ametlik latinisatsioon | Omaladina |
|---|---|---|
| ئاقچى | Akqi | Aqchi |
| ئەنەنچۈي | Ananqüy | Enenchüy |
| ئەشمە | Axma | Eshme |
| بۆرىتوقاي | Boritokay | Böritoqay |
| كېرىيە | Keriya | Këriye |
| چارقىلىق | Qarkilik | Charqiliq |
| چۆچەك | Qoqek | Chöchek |
| تومئۆستەڭ | Tomostang | Tomösteng |
Hääldus
Lühidalt
Rõhk uiguuri nimedes on tavaliselt viimasel silbil.
Pikemalt
Allpool on antud ametlikus latinisatsioonis nimede hääldus. Mõnel juhul sõltub hääldus nime lähtekirjapildi tundmisest. Kui see ei ole teada, siis sobib kasutada esimest hääldusvastet.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| a | [a] või [ä] | Akdala [akdal·a], Axma [äšm·ä] |
| e | [e] või harvem [ä] | Tikerik [tiker·ik], Tekes [tek·äs] |
| j | [dž] | Jeminay [džemin·äi], Xijir [šidž·ir] |
| ng | [ŋ] | Qongkurqak [tšoŋkurtš·ak], Araostang [araöst·äŋ] |
| o | [o] või [ö] | Sarkobu [sarkob·u], Barkol [bark·öl] |
| q | [tš] | Qarlung [tšarl·uŋ], Goruqol [gorutš·öl] |
| x | [š] | Xorbulak [šorbul·ak], Artux [art·uš] |
| y | [j] ~ [i] | Yengiawat [jeŋiaw·at], Aksaray [aksar·ai] |
Uiguuri omaladinas nimede puhul häälduvad järgmised tähed eesti tähtedest erinevalt: ch [tš], e [ä], ë [e], gh [g] (täpsemalt [ɣ]), j [dž], ng [ŋ], q [k] (täpsemalt [q]), sh [š], x [h(h)], y [j] ~ [i], zh [ž].
Isikunimed
Uiguuri isikunimemall on eesnimi + perekonnanimi (isanimi). Nt Shöhret Zakir (uiguuri شۆھرەت زاكىر, inglise tavas Shohrat Zakir).
Vahemärkus: siinses peatükis on püütud kasutada uiguuri omaladinat.
Uiguuri eesnimed on valdavalt araabia või turgi päritolu, nt mehenimed Alim, Alimjan, Exmet, Erkin, Hoshur, Mehmut, Möminjan, Muhemmet, Murat, Yusup, naisenimed Alfira, Alfiya, Arzu, Aygül, Aynur, Dilnaz, Gülbahar, Mahire, Mihrigül, Patigül, Patime, Reyhan, Sënëvër. Aeg-ajalt on ajakirjanduses ilmunud teateid teatud nimede (Hajj, Imam, Islam, Jihad, Medina, Mujahid, Quran, Saddam jts) keelamise kohta Xinjiangis[1].
Uiguuri perekonnanimed on enamasti sisuliselt isanimed, nii nagu paljudele turgi rahvastele omane. Nt nimes Rahile Dawut on Rahile naise eesnimi, Dawut tema isa eesnimi[2]. Kuni hilise ajani olid uiguuridel põhinimeks eesnimed. 1930. aastatel olid uiguuri haritlaste hulgas levinud kolme tüüpi isikunimemallid: turgi mall eesnimi + isanimi, vene mall eesnimi + ov-lõpuline perekonnanimi ja pärsia mall eesnimi + i-lõpuline perekonnanimi. Pärast 1949. a harjusid uiguurid nn ebapüsiva perekonnanime malliga, võttes perekonnanimeks isa eesnime. Seega kirjutavad nad ametlikesse dokumentidesse oma nime järele isa nime. 2000. aastatel on arutatud perekonnanimede süsteemi reformimist.[3]
Kohanimed
Xinjiangi ala kohta käivad eksonüümid: Džungaaria (Junggariya), Džungaaria nõgu (Junggariya Wadisi), Kašgaaria (-).
Hiina ametlikel ladinatähelistel kaartidel on erikeelsed kohanimed esitatud, lähtudes põhimõttest, et ametlik on hiinakeelne nimi.
- Kui kohal on üksnes hiinakeelne nimi, siis esitatakse see, nt
Banjiegou; - Kui kohal on nii hiina- kui ka uiguurikeelne kohanimi, siis pannakse teine nimi sulgudesse, nt
Dushanzi (Maytag); - Kui hiina kohanime saab pidada uiguuri nime transkriptsiooniks, siis esitatakse kaardil üksnes uiguurikeelne kohanimi, nt
Karakax.
Vt lähemalt ka hiina nimede ülevaatest. Allpool olulisemad hiina ja uiguuri rööpnimed Xinjiangis.
| Hiina nimi | – latinisatsioon | Uiguuri nimi | – latinisatsioon |
|---|---|---|---|
| 巴楚 | Bachu | مارالۋېشى | Maralwexi |
| 拜城 | Baicheng | باي | Bay |
| 哈密 | Hami | قۇمۇل | Kumul |
| 喀什 | Kashi | قەشقەر | Kaxgar (*Kaxkar) |
| 且末 | Qiemo | چەرچەن | Qarqan |
| 莎车 | Shache | يەركەن | Yarkant (*Yarkan) |
| 塔城 | Tacheng | تارباغاتاي | Tarbagatay |
| 伊宁 | Yining | غۇلجا | Gulja |
Märkus. Tärniga on kohanimed, mille latinisatsioon on antud araabia kirjas algkuju järgi.
Xinjiang jaguneb halduslikult ringkondadeks, autonoomseteks ringkondadeks ja linnaringkondadeks (K = keskus): Aksu ئاقسۇ, Bayingolin بايىنغولىن (mongoli autonoomne ringkond, K: Korla كورلا), Bortala بۆرتالا (mongoli autonoomne ringkond, K: Bole ehk Bortala بۆرتالا), Changji (Sanji سانجى, huei autonoomne ringkond, K: Changji), Hami (Kumul قۇمۇل, linn), Hotan خوتەن, Ili ئىلى (kasahhi autonoomne ringkond, K: Yining ehk Gulja غۇلجا), Karamay قاراماي (linn), Kashi (Kaxgar قەشقەر), Kizilsu قىزىلسۇ (kirgiisi autonoomne ringkond, K: Artux ئارتۇش), Turpan تۇرپان (linn), Ürümqi ئۈرۈمچى (linn). Ili autonoomne ringkond omakorda jaguneb kaheks ringkonnaks: Altay ئالتاي, Tacheng (Tarbagatay تارباغاتاي).
Kohanimeosiste sõnastik (kohanimedes sagedamini esinevad sõnad jm osised; võrdusmärgi järel on antud uiguuri omaladina vaste, kui see erineb ametliku latinisatsiooni vastest):
- ak (ئاق = aq) – valge
- altin (ئالتىن), altun (ئالتۇن) – kuld
- aqqik (ئاچچىق = achchiq) – hapu, kibe
- aral (ئارال) – saar
- aski (ئەسكى = eski) – vana
- awul (ئاۋۇل) – auul, küla
- bax (باش = bash) – pea
- bay (باي) – rikas; (mehenime osa)
- bazar (بازار) – basaar, asundus
- bir (بىر) – üks
- boguz (بوغۇز = boghuz), bogaz (بوغاز = boghaz) – väin, kurk
- bostan (بوستان) – aed, rohuaed
- bulak (بۇلاق = bulaq) – allikas
- burhan (بۇرهان) – Buddha kuju
- büyük (بۈيۈك) – kõrge; suur
- darya (دەريا = derya) – jõgi
- dawan (داۋان) – kuru
- dong (دۆڭ = döng) – kõrgendik, küngas
- han (خان = xan) – khaan, valitseja
- hisar (هىسار) – kindlus
- ikki (ئىككى) – kaks
- iqki (ئىچكى = ichki) – sisemine
- jilga (جىلغا = jilgha) – jäärak, kuiv jõesäng
- kala (قالا = qala), kala (كەلە = kele) – kindlus; loss; linn
- kara (قارا = qara) – must, tume
- katta (كاتتا) – suur, hiiglaslik
- kiqik (كىچىك = kichik) – väike
- kixlak (قىشلاق = qishlaq) – kišlakk, küla
- kizil (قىزىل = qizil) – punane
- kok (كۆك = kök) – sinine
- kol (كۆل = köl) – järv
- kona (كونا) – vana
- koprük (كۆپرۈك = köprük) – sild
- korgan (قورغان = qorghan) – kurgaan; kindlus
- korpaz (كۆرپەز = körpez) – laht, jõelaht
- koz (كۆز = köz) – allikas, silm
- kuduk (قۇدۇق = quduq) – kaev
- kum (قۇم = qum) – liiv
- langar (لەنگەر = lenger) – sissesõiduhoov
- mazar (مازار) – kalm
- meqit (مېچىت = mëchit) – mošee
- orta (ئۆرتە = örte) – kesk-
- ostang (ئۆستەڭ = östeng) – kanal
- otüx (ئۆتۈش = ötüsh) – ületuskoht, läbipääs
- oymanlik (ئويمانلىق = oymanliq) – nõgu
- qah (چاه = chah) – kaev
- qatkal (چاتقال = chatqal) – kuristik, lõhandik
- qokka (چوققا = choqqa) – mäetipp, latv
- qol (چۆل = chöl) – kõrb
- qong (چوڭ = chong) – suur
- rawat (راۋات) – sissesõiduhoov
- saray (ساراي) – sissesõiduhoov, loss, palee
- say (ساي) – jõgi, jõesäng
- saz (ساز), sazlik (سازلىق = sazliq) – soo
- serik (سېرىق = sëriq) – kollane
- su (سۇ) – vesi, jõgi
- tag (تاغ = tagh) – mägi
- tala (تالا) – org, tasandik, stepp
- tamak (تاماق = tamaq) – jõesuu
- tangri (تەڭرى = tengri) – jumal
- tax (تاش = tash) – kivi
- tokay (توقاي = toqay) – mets
- tomür (تۆمۈر = tömür) – raud
- topa (تۆپە = töpe) – küngas, tipp
- toxkan (توشقان = toshqan) – jänes
- ukat (ئۇقات = uqat) – kõrge
- ulug (ئۇلۇغ = ulugh) – suur
- uzun (ئۇزۇن) – pikk
- üq (ئۈچ = üch) – kolm
- üstün (ئۈستۈن) – ülem-
- wadi (ۋادى) – org, kuiv jõesäng
- xahar (شەھەر = sheher) – linn
- xor (شور = shor) – soolane; soolak
- yengi (يېڭى = yëngi) – uus
- yexil (يېشىل = yëshil) – roheline
- yurt (ژۇرت = zhurt) – maja; maa
Liigisõna paikneb nime järel, kirjutatakse suure tähega, nt Ayakkum Koli ‘Ayakkumi järv’, Yarkan Daryasi ‘Yarkani jõgi’; liigisõna on sageli omandusliitega (koli, algvorm kol; daryasi, algvorm darya), vrd siiski Sayram Kol.
Kirjandus
- Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tln 1999, lk 621.
- Uyghur names. – Name Archive Wikia. Fandom.com (vaadatud 11.12.2021).
- Uyghurs – Names. – Wikipedia.org (vaadatud 11.12.2021).
Märkused
- [1] Radio Free Asia (RFA) juunis 2017; Refworld 01.06.2017 (vaadatud 11.12.2021).
- [2] Elise Andersoni säuts Twitteris 11.03.2021 (vaadatud 11.12.2021).
- [3] Äsäd Sulayman, Hybrid Name Culture in Xinjiang: Problems Surrounding Name/Surname Practices and their Reform (Rmt: Situating the Uyghurs Between China and Central Asia, 2007. Annotatsioon Taylor & Francis Groupi lehel, vaadatud 11.12.2021).