Indoeuroopa keelkonna slaavi keelte idaslaavi rühma kuuluv ukraina keel (українська мова ukrajinska mova) on Ukraina ametikeel, tal on tunnustatud vähemuskeele staatus Bosnias ja Hertsegoviinas, Horvaatias, Moldovas, Poolas, Rumeenias, Serbias, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris ja Valgevenes.

Kirjutus

Ukraina keel kasutab kürillilist kirja ehk kirillitsat. Ukraina tähestik:

А а, Б б, В в, Г г, Ґ ґ, Д д, Е е, Є є, Ж ж, З з, И и, І і, Ї ї, Й й, К к, Л л, М м, Н н, О о, П п, Р р, С с, Т т, У у, Ф ф, Х х, Ц ц, Ч ч, Ш ш, Щ щ, Ь ь, Ю ю, Я я, ’.

Erinevalt vene tähestikust märgib ukraina и [õ]-d, [i]-häälikut aga märgib ladinapärane і.

Ukraina nimede kirjutamiseks ladina kirjas on olemas ukraina omaladina, mille 2010. a kinnitas Ukraina valitsus ja 2012. a kiitis heaks ÜRO. See on inglispärane ning mõneti lihtsustav süsteem, kuid on hakanud maailmas levima.

Eesti tekstis kasutatakse ukraina nimede edasiandmiseks ukraina-eesti tähetabelit (1975/2022), selle kõrval on ukraina isikunimede fikseerimiseks Eesti dokumentides võimalik kasutada ka Ukrainas kehtivaid reegleid ehk eespool mainitud 2010. a omaladinat.

Ukraina omaladinat saab teisendada eesti transkriptsiooni järgmise tabeli alusel.

TähedNäited
chChornobryvets → Tšornobrõvets
ghhZghurivka → Zhurivka
ii (üldjuhul)Ivanenko → Ivanenko, Maidan → Maidan
iji (vahel täishääliku järel, eriti lõpu iv puhul)Ukrainka (Українка) → Ukrajinka, Mykolaiv (Миколаїв) → Mõkolajiv, Ananiv (Ананьїв) → Ananjiv
iajaKolomyia → Kolomõja
iejeHordiienko → Hordijenko
iii (kahe- ja enamasilbilise sõna lõpus)Fotii → Foti
iojoTadeiovych → Tadejovõtš
iujuTiutiunnyk → Tjutjunnõk
khh (üldjuhul)Arkhyp → Arhõp
khhh (täishäälikute vahel ja sõna lõpul täishääliku järel)Zhurakhovych → Žurahhovõtš
ojo (üksikjuhtudel sõna keskel)Vasylovych (Васильович) → Vassõljovõtš
ss (üldjuhul)Sosiura → Sosjura
sss (täishäälikute vahel ja sõna lõpul rõhulise täishääliku järel)Lysenko → Lõssenko
shšSheremet → Šeremet
yõ (üldjuhul)Rybak → Rõbak, Yosyp → Jossõp
yj (sõna alguses)Yosyp → Jossõp, Yurenko → Jurenko
yiji (sõna alguses)Yivha → Jivha
zhžZhytomyr → Žõtomõr
Ukraina omaladina teisendus eesti transkriptsiooni

Uudiste tekstides võib kohata ka muid inglispäraseid ümberkirjutusi, mille põhierinevus omaladinaga on see, et ukraina й, ї, є, йо, ю, я vasteks on igas positsioonis vastavalt y, yi, ye, yo, yu, ya. Ülakomaga võidakse märkida peenendust. Vt näiteid tabelist.

UkrainaOmaladinaIngl transkrEesti transkr
СергійSerhiiSerhiySerhi
ШвайкаShvaikaShvaykaŠvaika
МиколаївMykolaivMykolayivMõkolajiv
ТадейовичTadeiovychTadeyovychTadejovõtš
ЯценюкYatseniukYatsenyukJatsenjuk
ДещицяDeshchytsiaDeshchytsyaDeštšõtsja
ВасильовичVasylovychVasyl’ovychVassõljovõtš
Ukraina nimed eri kirjaviisides

Hääldus

Lühidalt

Rõhk ukraina nimedes on liikuv. Ukraina nimede rõhke võib kontrollida ukraina keeleteaduse portaalist (vt kirjanduse loetelu).

Pikemalt

Kõik olulisemad hääldusseigad kajastuvad transkriptsioonis. Ukraina г hääldub nõrga [h]-na, eesti transkriptsioonis on vasteks 2022. aastast h (enne oli g, et eristada teda ukraina х-st, mis on tugev [h]). Täht в (v) hääldub silbi lõpus [u]-taolise häälikuna, nt Kahhovka [kahh´ouka]; sõna lõpus on käänamise huvides otstarbekas seda hääldada [v]-na, nt Lviv [l’v`iiv] (omastav Lvivi, mitte Lviv’).

Üksikasjalikumaid juhiseid ukraina nimede hääldamiseks pakub Einar Kraudi raamat “Võõrnimed eesti häälduses II” (vt kirjanduse loetelust).

Isikunimed

Ukraina isikunimemall on eesnimi + isanimi + perekonnanimi. Nt Oleksandr Bohdanovõtš Lavrivskõi (Олександр Богданович Лаврівський), Olha Mõkõtivna Korenõtska (Ольга Микитівна Кореницька).

Eesnimed on põhiliselt kas õigeusu, katoliku või ristiusueelset päritolu. Meeste nimed nt Borõss (Борис), Dmõtro (Дмитро), Kostjantõn (Костянтин), Mõhhailo (Михайло), Serhi (Сергій), Volodõmõr (Володимир); naiste nimed nt Halõna (Галина), Irõna (Ірина), Katerõna (Катерина), Natalija (Наталія), Olena (Олена), Tetjana (Тетяна).

Perekonnanimede lõpud võivad kajastada nimekandja sugu. Nii meessoo- kui ka naissoovormid on järgmistel lõppudel (kõigepealt meesoovormi lõpud, seejärel püstkriipsude järel naissoovormi lõpud):

  • skõi || –ska (-ський || -ська), nt Daševskõi – Daševska (Дашевський – Дашевська);
  • tskõi || –tska (-цький || -цька), nt Hohotskõi – Hohotska (Гогоцький – Гогоцька).

Sooeristuseta perekonnanimede lõpud on nt

  • ak (-ак), nt Võštak (Виштак);
  • enko (-енко), nt Kopõlenko (Копиленко);
  • ovõtš (-ович), nt Brodlakovõtš (Бродлакович);
  • uk (-ук), nt Herentšuk (Геренчук).

Isanimede lõpud on põhiliselt

  • meestel –ovõtš (-ович), nt Oleksandrovõtš (Олександрович);
  • naistel –ivna (-івна), nt Oleksandrivna (Олександрівна).

Kohanimed

Ukraina ala kohta käivad eksonüümid (loetelu pole ammendav): Aasov ehk Aasovi meri (Azovske more), Bahtšisarai (Bahtšõssarai), Bessaraabia (Bessarabija), Bug ehk Lääne-Bug (jõgi, Zahhidnõi Buh), Bukoviina (Bukovõna), Dnepr (jõgi, Dnipro), Dnestr (jõgi, Dnister), Galiitsia (Halõtšõna), Ida-Beskiidid (Shidni Beskõdõ), Ida-Karpaadid (Shidni Karpatõ), Kertši väin (Kertšenska protoka), Kiiev (Kõjiv), Krimm (Krõm), Krimmi mäestik (Krõmski horõ), Krimmi poolsaar (Krõmskõi pivostriv), Lõuna-Bug (jõgi, Pivdennõi Buh), Metsa-Karpaadid (Lissõsti Karpatõ), Podoolia (Podillja), Polesje (Polissja), Taga-Karpaatia (Zakarpattja), Ukraina (Ukrajina), Verhoviina (Verhovõna), Volõõnia (Volõn). Rööpvõimalusena on eksonüümid järgmistel juhtudel: Poltava ehk Poltaava, Sevastopol ehk Sevastoopol, Simferopol ehk Simferoopol.

Krimm ja Sevastopol

2014. a annekteeris Venemaa Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli; rahvusvaheliselt pole seda tunnustatud. Ametlike kohanimedena tunnustatakse ukrainakeelseid kohanimesid, variantidena ka venekeelseid ja krimmitatarikeelseid, nt Simferopol (Aqmescit), Sevastopol (Aqyar), Krasnohvardiiske (Krasnogvardeiskoje, Qurman), Rozdolne (Razdolnoje, Aq-Şeyh). Vt ka Krimmi kohanimeloendit KNABis.

Ida-Ukraina separatistlikud alad

2014. aastast on Donetski oblasti lõunaosa nn Donetski Rahvavabariigi kontrolli all ja Luhanski oblasti lõunaosa nn Luhanski Rahvavabariigi kontrolli all; rahvusvaheliselt pole neid peale Venemaa keegi tunnustanud. Ametlike kohanimedena tunnustatakse neid ukrainakeelseid nimesid, mille on määranud Ukraina riik, sh dekommuniseerimise käigus määratud uued nimed, nt Pokrovsk (faktiliselt Krasnoarmiisk, vene Krasnoarmeisk) Donetski oblastis.

Nimeloendid

Põhjaliku ukraina nimede käsitluse (sh ees- ja perekonnanimede ning kohanimede loendid vene ja ukraina keeles ning ukraina nimede eesti transkriptsiooni) leiab “Nimekirjutusraamatust” (1993, vt kirjanduse loendist).

Teatmikus on 1. VIII 2022 avaldatud EKI kohanimeandmebaasi väljavõttena Ukraina kohanimeloend ja veebikaart.

Vt ka:

Kirjandus

Anna tagasisidet