Uudisdigisõnade korje 2020

Vabamu ja vabariigi presidendi kantselei korraldasid 5.–28. novembril 2020 uudisdigisõnade korje. Võistlusele laekus kokku 3866 pakkumust 1191 üksikisikult ja 41 kollektiivilt. Parimad sõnad selgitati välja esmalt Facebookis toimunud rahvahääletusel 2.–5. detsembril ja seejärel ekspertide kogus, kuhu kuulusid Toomas Hendrik Ilves (komisjoni esimees), Helika Mäekivi (Tartu ülikooli keelenõunik, Eesti keeletoimetajate liidu esimees), Reili Argus (Tallinna ülikooli eesti keele professor), Andra Rumm (Tartu ülikooli teadur ja õppejõud), Peep Nemvalts (Johannes Aaviku Seltsi esimees, Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse  juhataja), Peeter Päll (eesti keele instituudi peakeelekorraldaja), Keiti Vilms (emakeele populariseerija), Tõnu Runnel (ettevõtja), Taavi Linnamäe (presidendi avalike suhete nõunik), Lisanna Kinkar (Vabamu büroojuht). Võitjad kuulutati välja 8. detsembril, Johannes Aaviku 140. sünniaastapäeval.

Võidusõnad

Ekspertide kogu valis välja kümme sõna, mida soovitas uudisdigisõnadena kasutusele võtta.

• haaksõna hashtag’i asemel (sõna pakkus Andres Soojärv)

• jutla chatroom’i asemel (pisike sipelgas)

• kaugõpe distantsõppe asemel (Erik Hendrik Liiv, Elisa Carita Meikar, Aino Tonka, Triin Nigul ja Kärt-Katrin Pere)

• leidlus hackathon’i asemel (Jaanus Kann)

• näpikud ’nutiseadme näppimise käpikud’ (Brigitta Jürimäe ja Külli Nidermann)

• ruumer 3D-printeri asemel (Sandra Allemann, Janno Juhkov, Maajaam, Oliver Tihanov, Tallinna 32. keskkooli 10.‒12. klassid ja Mustamäe gümnaasiumi 4.c klass)

• sähku ’elektritõukeratas’ (Tanel Kaldma)

• taibutalgud hackathon’i asemel (Martiina Viil)

• tujuk emotikoni asemel (Arko Narits ja Anu Tuulmets)

• vooglema striimima asemel (Anna Milena Linder, Reijo Roos, Pauliine Uint, Kristjan Terase ja Oliver Viljamaa)

Peale uudisdigisõnade esitati võistlusele ka muid ühiskondlikke nähtusi iseloomustavaid sõnu. Komisjon tõstis esile järgmised huvitava kõlaga uudissõnad:

• digitigedik ’õelaid kommentaare kirjutav inimene’ (sõna pakkus Kaja Liebert)

• luinak ’lõunauinak’ (Tristan Tiisvelt ja Marten Türk)

• suvasooline unisex’i asemel (Tuuli Reinsoo)

• sõnasuts liftikõne asemel (Maiko Martsik)

• tullu ’tuleval aastal, vastandiks mullu’ (Margus Ott)

Esimesed neli sõna said ka Facebookis toimunud rahvahääletusel enim hääli. Populaarseim sõna oli digitigedik, mille poolt hääletas 4000 inimest.

Võidusõnade hulgas on liitsõnu (digitigedik, haaksõna, suvasooline, sõnasuts, taibutalgud), tuletisi (jutla, leidlus, näpikud, ruumer, sähku, tujuk, vooglema), tehissõnu (lõunauinaku kokkutõmbel saadud luinak, tuleva ja mullu kokkutõmbel saadud tullu), uue tähenduse saanud sõna (kaugõpe, varem eeskätt ’mittestatsionaarne õpe’).

Kirjandus

Sõnaus. Uudisdigisõnade korje 2020.

Anna tagasisidet