Võõrnimede allikaid

Sisukord

Lühidalt

Eestikeelses tekstis kasutatavate väliskohanimede autoriteetseim allikas on õigekeelsussõnaraamat (ÕS), mille kohanimed on õigupoolest väljavõte ühendsõnastiku (ÜS) kohanimevalimikust, seega pakub ÜS märksa laiemat valikut. Veel tulevad allikatena arvesse EKI teatmik ja EKI kohanimeandmebaas (KNAB).

Ülemaailmsetest andmebaasidest väärivad märkimist Geonames ja USA Geographic Names Server (GNS).

Isikunimede puhul leiab abi Wikipedia erikeelsetest väljaannetest.

Pikemalt

Võõrnimesid on sageli vaja üle kontrollida ja seepärast olgu siinkohal väike loend allikatest, kuhu tuleks kindlasti vaadata.

Normatiivne allikas (ÕS)

Võõrkohanimede normatiivne allikas on õigekeelsussõnaraamat, mida tavaliselt iga seitsme aasta tagant uuendatakse. Praegu kehtib 2025. aasta väljaanne. ÕSis on võõrnimed esitatud tavaliselt kolmes sobivusastmes: 1) üldkasutatavad nimed (Pariis, Riia, Turu); 2) mööndavad nimed (sh ajaloolised ja Piiblis kasutatavad nimed – need on kirjakeeles sobivad, aga mille asemel on eelistus pigem antud reeglipärastele nimedele, nt Nice = Nizza (mööndav); 3) vananenud nimed (mida enam ei kasutata). Kui üldkasutatavaid nimesid on mitu, siis on tavaliselt ühele neist lisatud märgend “põhinimi”.

Ühendsõnastik (ÜS)

2025. a ÕSi kohanimed on õigupoolest väljavõte ühendsõnastiku (ÜS) kohanimevalimikust. Viimasest leiab rohkem andmeid, mh erikeelseid vasteid, märkusi ja ajaloolist tausta, nimeseletusi jm. Vt nende esituse kohta lähemalt eraldi artiklist.

Sobivate nimekujude otsingut tasubki alustada just ÜSist Sõnaveebis, mille andmed on kooskõlas ÕSiga, kuid mis sisaldab rohkem nimesid ja mis pidevalt uueneb.

EKI teatmik ja KNAB

Kui ÜSi päring ei anna tulemusi, siis on kasutada veel kaks allikat: EKI teatmik ja EKI kohanimeandmebaas KNAB.

KNAB oli pikka aega ainus põhjalikumaid kohanimede andmebaase, mis praeguseks hõlmab üle 160 000 nimeobjekti ühtekokku enam kui poole miljoni nimekujuga, suurem osa (70%) neist on väliskohanimed. Andmebaasi tarkvara on aga sedavõrd aegunud ja kohmakas kasutada, et nüüdseks on selle tehniline arendamine lõppenud ja andmebaasi sisu ootab ülekandmist uuematesse allikatesse. Kuni selle ülekandmiseni jääb vana sisu siiski kättesaadavaks.

Uusi andmeid tasub seega otsida EKI teatmikust, milles on omaette rubriik “Nimeloendid”. Nende loendite algne eesmärk oli registreerida ÜSi kohanimed riikide kaupa esitatud süstemaatilistes loendites, seega anda ülevaade ÜSi sisust (loendites on ✓-ga märgitud ÜSis esinevad nimed, ⟐-ga ÕSi nimed). Töö käigus kogunes loenditesse veel muud liiki ainestikku: 1) maailma haldusüksuste loendid vastavalt ISO 3166-2 standardile; 2) ümbernimetatud kohtade loendid; 3) huvipakkuvate alade eriloendid. Seega on teatmikus andmeid, mida ÜSist ei leia. Nende kiireimaks leidmiseks sobib kasutada üldotsingut.

Nagu öeldud, võib allikana kasutada ka EKI kohanimeandmebaasi KNAB. Soovitatav on lähtuda eestikeelse päringuvormi tulemustest, sest ingliskeelse päringu puhul tulevad põhinimedena esile kohalikud ametlikud nimekujud, eestikeelse päringu puhul eesti teksti sobivad nimekujud. Oluline on tähele panna nimekujude juurde lisatud märgendeid ja nime staatust:

  • staatus P (põhinimi) märgib põhinime, mis on eesti tekstis kasutamiseks sobiv ja eelistatav;
  • staatus = (rööpnimi) märgib kas ametlikku nimekuju (nt riikide puhul, tavaliselt on siis märgend AMETL) või teiskeelset rööpnime, kui mõlemad koos põhinimega on ametlikud. Eesti teksti sobivad rööpnimed vastavalt vajadusele;
  • märgend MÖÖNDAV viitab nimekujudele, mida võib eesti tekstis kasutada, kuigi eelistatav on põhinimena antu, nt Colombia puhul on mööndav kuju Kolumbia;
  • märgend AJAL (ajalooline) tähistab ajaloolistes kontekstides mööndavat nimekuju, nt Etioopia, ajaloolises kontekstis Abessiinia;
  • märgend PIIB (piiblis) tähistab piibli kontekstis mööndavat nimekuju, nt Nablus, piiblis Sekem;
  • märgend EBAS (ebasoovitatav) viitab nimekujudele, mida eesti keeles on mõnikord kasutatud, kuid mida enam ei soovitata, nt Nicaragua nime ei soovitata kujul Nikaraagua;
  • märgend VAN (vananenud) viitab nimekujudele, mida eesti keeles varem on kasutatud, tavaliselt need tänapäeval kasutamiseks ei sobi;
  • märgend VAN K-VIISIS (vanas kirjaviisis) viitab neile nimedele, mis on (eesti) vanas kirjaviisis, s.o pärit enne 1870. aastaid ilmunud allikatest.

KNABi päringutulemustes tulevad paralleelselt ladinatäheliste nimekujudega kaldkriipsu järel sageli esile ka mitteladinatähelised nimekujud ja vahel kolmanda variandina sama nimi mingis muus, nt inglispärases transkriptsioonis. Neil juhtudel on eesti tekstis kasutamiseks mõistagi sobiv esimesena antud nimekuju.

ÜS, EKI teatmik või KNAB?

Kuigi otsingut tasub alustada alati ÜSist, on hea teada, mis laadi andmeid ühest või teisest kogust peaasjalikult võib leida:

  • ÜS – valik tähtsaimaid väliskohanimesid, sh
    • maailma riigid ja nende pealinnad;
    • mitme riigi haldusüksused ja nende keskused (Austraalia, Austria, Belgia, Hiina, Hispaania, Holland, Iirimaa, India, Itaalia, Jaapan, Kanada, Kreeka, Leedu, Läti, Myanmar, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi, Ukraina, USA, Valgevene, Venemaa);
    • mered, tähtsamad lahed, jõed, järved, mäed, mäestikud, neemed, saared, saarestikud jm loodusobjektid;
    • ajaloolised maa-alad;
  • EKI teatmik:
    • maailma riikide haldusüksuste ajakohane loend (ISO 3166-2);
    • loendeid ümbernimetatud kohtadest;
    • eriloendeid, sh Venemaa rahvaste kohanimede loendid;
    • kõik ÜSi kohanimed registrina maade kaupa;
  • KNAB:
    • riikide või piirkondade asulate suhteliselt täielikud nimestikud (* koordinaatidega):
      • Abhaasia*
      • Inguššia*
      • Kambodža
      • Karjala*
      • Krimm*
      • Leningradi oblast, sh Ingerimaa
      • Marimaa*
      • Mordva*
      • Pihkva oblast
      • Tiibeti autonoomne piirkond*
      • Tshinvali piirkond (Lõuna-Osseetia)*
      • Tšetšeenia*
      • Tšuvaššia
      • Udmurtia*
    • keskmisest laiem valik asulanimesid
      • Armeenia
      • Aserbaidžaan
      • Dagestan
      • Etioopia
      • Kabardi-Balkaaria
      • Karatšai-Tšerkessia
      • Läti (osa)
      • Myanmar
      • Põhja-Osseetia
      • Tai
      • Ukraina
    • vähemusrahvuste kohanimesid mingite allikate põhjal:
      • adõgee
      • baski
      • bretooni
      • gaeli
      • kõmri
      • mongoli (Hiinas)
      • navaho
      • permikomi
      • šani

Muud allikad

Kui ka kõigi EKI allikate päringud ei aita, siis võib nimesid otsida mõnest ülemaailmsest andmebaasist, näiteks

Geonames on avalikest andmeallikatest kokku pandud andmebaas, mille eeliseks on kiirus ja võimalus vaadelda leitud kohti Google’i kaardil; tugineb peamiselt GNSile (vt järgmine punkt); andmebaasi võib iga huviline täiendada ja parandada, seetõttu ei pruugi kõik andmed olla lõpuni usaldusväärsed, ent paranduste ajalugu peaks igas kirjes eraldi näha olema;

Geographic Names Server (GNS) on USA kohanimenõukogu (United States Board on Geographic Names) egiidi all koostatud andmebaas rohkem kui 6 miljoni kirjega (11 miljoni nimega), mida on kasutatud nt NATO topograafiliste kaartide tootmiseks; üldjuhul on tegu üsna usaldusväärse allikaga ja kuna see on tasuta allalaaditav, leidub maailmas palju selle koopiaid või tuletisi; päringuliides ei pruugi aga olla mugav;

Google Maps ja Open Street Map on eeskätt veebikaardid, mille juurde kuulub kohanimede päringuliides; andmed on kogutud eri allikatest, sh erakaarditootjatelt, ja seetõttu on nende usaldusväärsus maiti ilmselt erinev.

Kui võimalik, tuleks muidugi kasutada maade eneste ametlikke allikaid, sh andmebaase, mida tänapäeval on üha rohkem.

Võõrkoha- ja võõrisikunimede allikana tuleb kõne alla ka Wikipedia. Selle eestikeelne osa täieneb pidevalt ja seda on püütud hoida kooskõlas kirjakeele normiga, nii et üldjuhul sobib seda lähtena kasutada. Ingliskeelne on märksa põhjalikum, ent paratamatult ebaühtlane. Mitteingliskeelseid nimesid on soovitatav järele kontrollida vastavakeelsetest Wikipediatest, mis tavaliselt on usaldusväärsemad just oma nimede esitamisel. Kui mingis keeles on raske otsida, siis saab esmaotsingu teha inglise keeles ja siis kasutada vastava keele linki.

Gruusia, ukraina ja valgevene koha- ja isikunimesid võib loendina leida 1993. a ilmunud „Nimekirjutusraamatust“.

Lõpuks jääb alati võimalus küsida keelenõu Eesti Keele Instituudist: telefoni teel (631 3731, tööpäeviti 9–13) või meili teel.

Koostanud Peeter Päll.

Anna tagasisidet