Sisukord

Lühikäsitlust vt põhireeglite alt (reegel 21).

Võõrnimetuletis on võõrpärisnimest (isiku-, koha-, ettevõtte- vm nimi) tuletusliite abil saadud tuletis, nt Hongkong + -lane > hongkonglane, Hamlet + -lus > hamletlus, Nokia + -lik > nokialik.

Võõrnimetuletised kirjutatakse väikese algustähega: Münchhausen > münchhausenlik, Lübeck > lübecklane, Genf > genflanna, Ras Tafari > rastafarianism, Franklin > franklinisatsioon, Treffner > treffnerist, Krišna > krišnaiit, Mesmer > mesmeriseerima. Võõrnimetuletiste nimeosa ei panda teise kirja (erinevalt tsitaatsõnatuletistest, vt tsitaatsõnade kirjutamine): nordlandlane (mitte nordland’lane), poussinist (mitte Poussin’ist), billcosbylik (mitte Bill Cosby’lik).

Võõrnime mugandamine

Võõrnimetuletistes säilitatakse enamasti tuletusaluse võõrnime algupärane kuju: Thatcher > thatcherism, Heidegger > heideggeriaan, Goethe > goethelik, Wagner > wagnerlik, Newton > newtonlus, Chicago > chicagolane, Firenze > firenzelane, Paraguay > paraguaylane, Wales > waleslane. See tähendab ühtlasi seda, et diakriitilisi märke kasutatakse nimetuletistes sama moodi kui nimedes endis: Dalí > dalílik, Kraków > krakówlane, Oświęcim > oświęcimlane.

Võõrnimi on muganenud

  • a) üldtarvitatavamates, enamasti vanemates võõrnimetuletistes: makjavellism, makjavellist < Machiavelli, makartism < McCarthy, šovinism, šovinist < Chauvin, sionism, sionist < Siion, hernhuutlus, hernhuutlane < Herrnhut, luterlus, luterlane < Luther, kukluksklanlane < Ku Klux Klan, obloomovlus < Oblomov, sokraatlik, sokraatiline < Sokrates, galeeniline < Galenos, lukulluslik < Lucullus, bessemeerima < Bessemer, vekkima < Weck & Co. Uuemaid: guugeldama < Google, skaipima < Skype;
  • b) vähem kasutatavate liidete ja poolliidete puhul: aragoniit < Aragón, götiit < Goethe, ipriit < Ypres, bartoliniit < Bartholini, nikotiin < Nicot, šeikspiroloogia, šeikspiroloog < Shakespeare, viktoriaan < Victoria, lavrentsium < Lawrence, üterbium < Ytterby.
  • Märkus. Mugandkujulise tuletise kõrval on võimalik ka reeglipärane tuletis: marksism ja marxism. Olenevalt lähtenimest võivad mugand- ja originaalkujuline tuletis tugevalt erineda: šovinist ja chauvinist, või siis mitte: hernhuutlane ja herrnhutlane.

Mõne nime puhul on olemas oma- ja võõrliiteline tuletis, nagu samatähenduslikud nietzschelanenitšeaan < Nietzche, heegellanehegeliaan < Hegel, frantsisklanefrantsiskaan < Franciscus, benediktlanebenediktiin < Benedictus, maltuslusmaltusianism < Malthus, ning eritähenduslikud danaoslane ’kreeklane’ ja danaiid ’Danaose tütar’.

Ülakoma kasutamine

1. Ülakoma lisatakse nime ja liite piirile siis, kui

  • a) nime lõpposa kirjapilt ja hääldus tugevasti erinevad, st kui nimi lõpeb kirjas täishäälikuga, aga häälduses kaashäälikuga, või vastupidi, kirjas kaashäälikuga, aga häälduses täishäälikuga: Shakespeare [šeikspiir] > shakespeare’lik, Voltaire [volteer] > voltaire’lik, Cartier [kartjee] > cartier’lik, Alsace [alzass] > alsace’lane, Belize [beliiz] > belize’lane, Bordeaux [bordoo] > bordeaux’lane, Glasgow [glaasgou]> glasgow’lane, Melbourne [melbö(r)n] > melbourne’lane, Yorkshire [joo(r)kšir] > yorkshire’lane;
  • b) ei taheta rakendada eesti kaashäälikuühendi kirjutamise reeglit: Faehlmann > faehlmann’lik (vrd reeglipärane faehlmanlik), Reimann > reimann’lik (reimanlik), Bonn > bonn’lane (bonlane), Beckett > beckett’lik (becketlik).

Reegli ajalugu

„Eesti keeleõpetus“ (1934)[1] on õpetanud, et ülakomaga eraldatakse võõrapärane tüvi liitest omadussõnades, mis on tuletatud võõrapäraselt kirjutatavatest pärisnimedest, nt kreutzwald’lik (< Kreutzwald), aga aholik (< Aho). Elmar Muuk[2] on ülakoma kasutust näinud lik- ja lane-liitelistes võõrnimetuletistes liite ees siis, kui võõrnime lõpphääliku kirjutusviis ei ole eestipärane: galsworthy’lik, bordeaux’lane. Mati Hint[3] on pidanud vajalikuks kasutada ülakoma siis, kui liide liitub omastavaliselt ja pärisnime tüvevokaali ees on mittehäälduvaid tähti, nt reade’ilik (nimetavalise liitumise korral ilma: readelik).

2. Ülakoma ei panda, kui nimi lõpeb kirjas täishäälikuühendiga, mis hääldub ühe täishäälikuna, või kaashäälikuühendiga, mis hääldub ühe kaashäälikuna: Barbie [barbi] > barbielik, Watteau [vatoo] > watteaulik, Chardonnay [šardonne(e)] > chardonnaylik; Strasbourg [strasbuur] > strasbourglane, Edinburgh [edinburg] > edinburghlane.

  • Märkus. Ülakomal on eristusfunktsioon juhul, nagu poe’lik (< Poe [pou], vrd homograaf poelik < pood : poe).

3. Ülakoma võib panemata jätta juhul, kui nime häälduses kaob terve silp, kuid käänamisel ei teki häirivat tähejärjendit: Marseille [marssei] > marseillelane, Cannes [kann] > canneslane. Soovi korral võib ülakoma panna: marseille’lane, cannes’lane.

Vt ka ülakoma.

Sidekriipsu kasutamine

Kui tuletise aluseks on mitmeosaline nimi või nimega lõppev fraas, kirjutatakse need osad kokku või ühendatakse sidekriipsuga:

  • a) mitmeosalised nimed: Bridget Jones > bridgetjonesilik ~ bridget-jonesilik, da Vinci > davincilik ~ da-vincilik, van Gogh > vangoghilik ~ van-goghilik, Mona Lisa > monalisalik ~ mona-lisalik, Las Vegas > lasvegaslik ~ las-vegaslik, Rio de Janeiro > riodejaneirolane ~ rio-de-janeirolane, Rocca al Mare > roccaalmarelane ~ rocca-al-marelane, New York > newyorklane ~ new-yorklane;
  • b) nimega lõppevad nimisõnafraasid: onu Sam > onusamilik ~ onu-samilik, isa Goriot > isagoriot’lik ~ isa-goriot’lik, papa Carlo > papacarlolik ~ papa-carlolik.
  • c) sidekriipsu sisaldavad nimed: Baden-Baden > badenbadenlane ~ baden-badenlane, Toulouse-Lautrec > toulouselautreclik ~ toulouselautreclik;
  • d) nime sisaldavad eessõnafraasid: üle Baltikumi > ülebaltikumiline, üle Ameerika > üleameerikaline, üle Euroopa > üleeuroopaline.

Tavaks on kokku kirjutada need ühendid, mille esimene osa ei ole pärisnimi, kuigi ka sidekriipsu kasutamine ei ole välistatud, nt Lõuna-Eesti > lõunaeestilik (~ lõuna-eestilik), üle Euroopa > üleeuroopaline (~ üle-euroopaline), Taga-Karpaatia > tagakarpaatlane (~ taga-karpaatlane).

Vt ka sidekriips.

Kaashäälikute kirjutamine nime ja liite piiril

Nime ja liite piiril tekkinud kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega: Jeruusalemm > jeruusalemlane (nagu Tallinn > tallinlane), Krimm > krimlane, Mägi-Karabahh > mägikarabahlane, Marss > marslane, Ardennid > ardenlik, Beckett > becketlik. Kui ei taheta rakendada kaashäälikuühendi reeglit, kasutatakse ülakoma.

  • Märkus. See reegel ei kehti liitumise tulemusena tekkinud kahe- või kolmekordse kaashääliku kohta: Nepal > nepallane (nepal + lane), Senegal > senegallane, Iisrael > iisraellane, Somaalia > somaallane, Raffael > raffaellik, Opel > opellik, Hegel > heegellus, Antillid > antilllane, Orwell > orwelllik. Vt ka häälikuühendid.

Kirjandus

  • Tiiu Erelt 2016. Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 18.
  • Mati Hint 1968. Võõrpärisnimede ja nende tuletiste õigekirja vaieldavused. – Keel ja Kirjandus nr 1, 32–41.
  • Tiiu Erelt, Rein Kull 1970. Quo vadit eesti õigekeelsussõnaraamat. Sõnavalik, õigehääldus, õigekiri. – Keel ja Kirjandus nr 3, 147–160.
  • Sirje Mäearu 1992. Võõrnimetuletiste õigekirjast. – Keel ja Kirjandus nr 8, 489–491; Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik 1996. Keelenõuanne soovitab. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 113–118.
  • Sirje Mäearu 2008. Sõnamoodustusabi. Nime-, tsitaatsõna- ja lühendituletised. Nimisõnatuletus. Omadussõnatuletus. Tegusõnatuletus. Määrsõnatuletus. – Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 95–120.

Märkused

  • [1] Arnold Kask, Aleksander Vaigla, Johannes Voldemar Veski, Eesti keeleõpetus ja harjutustik keskkooli I klassile (V õppeaasta). Häälikuõpetus. (= Keel ja Kirjandus 1934, nr. 4.) Tartu: K./Ü. „Loodus“, lk 34.
  • [2] Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. 8. trükk. Tartu: Teaduslik Kirjastus, 1946, lk 17.
  • [3] Mati Hint, Võõrpärisnimede ja nende tuletiste õigekirja vaieldavused. – Keel ja Kirjandus 1968, nr 1, lk 39.
Anna tagasisidet