Tsitaatsõnad on eesti keeles kasutatavad võõrkeelsed sõnad, mida kirjutatakse nii nagu vastavas võõrkeeles, kõigi diakriitiliste märkidega. Peale üksiksõnade on käibel ka tsitaatsõnaühendid ja tsitaatväljendid. Kui lähtekeel ei kasuta ladina kirja, kirjutatakse tsitaatsõna ladina tähestikus samade reeglite järgi, mida kasutatakse selle keele nimede kirjutamisel.
Tsitaatsõnu hääldatakse lähtekeelelähedaselt, ligikaudu samal tasemel kui võõrnimesid ja võõrsõnu. Ei pea näiteks üle pakkuma heliliste klusiilide hääldamisega ja võib piirduda eesti häälikusüsteemist tuttavate häälikutega.[1]
Näiteid
de facto – ligikaudne hääldus [de fakto], tähendus ’tegelikult’, ladina keelest
cum laude – [kum laude] ’kiitusega’ < ladina
grand prix – [graan prii] ’suur auhind’ < prantsuse
buffet – [büfee] ’puhvet, Rootsi laud, selvelaud’ < prantsuse
voilà – [vualaa] ’vaat seal’ < prantsuse
crème brûlée – [kremm brülee] ’brüleekreem’ < prantsuse
piano – [piaano] ’tasa, vaikselt’ < itaalia
cappuccino – [kaputšiino] ’(kohvijook)’ < itaalia
bitcoin – [bitkoin] ’bitiraha, krüptoraha’ < inglise
vintage – [vintidž] ’hrl XX sajandist pärit väärtustatud ese v esemed’ < inglise
kinderstube – [kinderštuube] ’lastetuba, kodune kasvatus’ < saksa
diele – [diile] ’(endisaegse elamu pearuum)’ < saksa
chilli con carne – [tšilli kon karne] ’(lihahautis)’ < hispaania
capoeira – [kapoeira] ’Brasiilia võitluskunsti ja tantsu segu’ < portugali
cachaça – [kašaas(s)a] ’(Brasiilia alkoholjook)’ < portugali
ouzo – [uuzo] ’Kreeka aniisiviin’ < kreeka
snus – [snüüss] ’huuletubakas, mokatubakas’ < rootsi
skyr – [ski(i)r] ’(piimatoode)’ < islandi
kamikaze – [kamikadze] ’surmalendur; hulljulge enesehävitaja’ < jaapani
feng shui – [fõng šui] ’(harmoonilise ruumikorralduse meetod)’ < hiina
halal – [halaal] ’islami seaduste järgi lubatud’ < araabia
asana – [aasana] ’joogaasend’ < sanskriti
Tekstis eristamine
Kui tekst on püstkirjas, kirjutatakse tsitaatsõna kaldkirjas (vt ka reegli ajalugu). Kui muu tekst (näiteks tekstinäide) on kaldkirjas, pannakse tsitaatsõna püstkirja[2]: tass cappuccino’t, cum laude lõpetanu. Käsitsikirjas märgib kaldkirja laineline joon teksti all.
- Märkus. Selles peatükis on tsitaatsõnad kaldkirjas ja muud tekstinäited püstkirjas.
Võõrkeelsed sõnad eristatakse järgmistel juhtudel:
- 1) sõna sisaldab mõnd võõrtähte (c, q, w, x, y, võõraste diakriitikutega à, é, û jt);
- 2) kirjapilt ei vasta eesti ortograafiareeglite järgi hääldusele: risotto [risoto], hot dog [hott doog], kung fu [kung fuu], shiitake [šiitake], ninja [nindža], haggis [hägis], jazz [džääz ~ džäss], voodoo [vuuduu].
Ka siis, kui kirjapildi ja häälduse vastuolu ei ole, on tavaks eristada
- 1) ladinakeelsed sõnad ja väljendid: anno, ergo, versus, pro forma;
- 2) itaaliakeelsed muusikaterminid: forte, diminuendo, largo;
- 3) koloriidi rõhutamiseks tõlke asemel teksti jäetud teise keele sõnad: frau Schmidt – sks ’proua Schmidt’, padre – hisp ’isa’, porjadok – vn ’kord’.
Muul juhul, kui võõrkeelse sõna originaalkirjapilt eesti hääldusega vastuolus ei ole, käsitatakse seda laensõnana ega eristata: anime, tofu, espresso, pesto, fitness, font, link, naan, salsa, spoiler jpt. Soovi korral võib eristust kasutada mõne haruldasema sõna võõruse näitamiseks, nt koi ~ koi ’(Jaapani kala)’, spanakopita ~ spanakopita ’(Kreeka pirukas)’, klezmer ~ klezmer ’(juudi muusikastiil)’, katsu-karri ~ katsukarri ’Jaapani-pärane paneeritud roog karrikastmega’.
Vene keelest ja vene keele kaudu transkribeeritud sõnu on olnud tavaks kirjutada võõrsõnadena: pokazuhha ’petlikult hea mulje jätmine’, samizdat ’keelatud kirjanduse paljundamine’, dedovštšina ‘vägivald nooremate ajateenijate vastu’ (enamik vene laensõnu on mugandatud häälduse järgi, nt kolhoos, iguumenja). Tegelikus kasutuses on eristamata jäetud neidki ümberkirjutisi, mille hääldus ja kirjapilt selgelt erinevad: plov [ploff] ’pilaff’, kebab [kebaab] ‘(liharoog)’; vt ka hääldusele mittevastavad võõrsõnad.
Käänamine, liitmine ja tuletamine
Tsitaatsõnu käänatakse nende hääldusest lähtudes. Käänamisel lisatakse tavalises kirjas ülakoma ja käändelõpp, vajaduse korral tüvevokaal[3]: sööb ciabatta’t, kuulutati persona non grata’ks, tegi comeback’i, töötas au pair’ina, tegeleb shaping’iga ~ shaping’uga, Lactobacillus acidophilus’e sisaldus, avatakse uusi boutique’e, korraldati performance’eid, värsked baguette’id, quiche’is oli spinatit.
Kui tsitaatsõna lõpeb kirjas kaashäälikutähega ja häälduses täishäälikuga, võib selguse huvides märkida omastavat käänet ülakomaga: sai grand prix’ ~ sai grand prix, tellisime buffet’ ~ tellisime buffet, show’ ajal ~ show ajal.[4]
Inglise sõnade lõpus olev r ning prantsuse sõnade lõpus olev nasaalne vokaal loetakse eesti keeles käänamisel tinglikult kaashäälikuna häälduvaks[5][6]: subwoofer’id ehk bassikõlarid, peeti happy hour’it, ostis croissant’i, saadik saab agrément’i, tervita maman’i.
Häälduses võib käänamisel tekkida astmevaheldus, kuid see ei väljendu kirjapildis: tantsiti quickstep’i [kviksteppi], uusi start-up’e [staa(r)tappe] ehk idufirmasid, värsked baguette’id [bagetid].
Liitsõnas eraldatakse tsitaatsõna eesti sõna(de)st sidekriipsuga: indie-film, buffet-lõuna, vintage’i-laat, bowling’u-saal, maasika-gazpacho, tele-show-mees.
Tuletusliited lisatakse ülakomaga nagu käändelõpudki: art déco’lik, rock’n’roll’ilik (tsitaatsõna kaldkirjas, ülakoma ja eesti tuletusliide püstkirjas). Tegusõnu on ladusam mugandada, nt skaipima : skaibin (mitte skype’ima : skype’in ’Skype’i kaudu suhtlema’; seda saab tõlgendada ka eestikeelse nimetuletisena), luupima : luubin (mitte loop’ima : loop’in) ’luuperiga heli töötlema’, argikeelsed laikima : laigin (mitte like’ima : like’in) ’suhtlusvõrgustikus meeldivaks märkima’, täägima : täägin (mitte tag’ima : tag’in ’suhtlusvõrgustikus vm veebis märgistama’), skeitima : skeidin (mitte skate’ima : skate’in) ’rula, tõukeratta vm vahendiga trikitama’.
Algustäht
Teiste keelte algustähereegleid ei pea tsitaatsõnades järgima[7]. Näiteks käivad saksa ortograafias suure algustähega kõik nimisõnad (Liedertafel, Wunderkind, Diele). Inglise ortograafias kirjutatakse suure tähega pühade ja tähtpäevade nimetused (Halloween) ning nimede suurtähed säilivad nimetuletistes (YouTuber). Eesti tekstis sobib kirjutada liedertafel, wunderkind, diele, halloween, youtuber (või mugandatult: juutuuber) või lähtekeele algustähetava järgides Liedertafel, Wunderkind, Diele, Halloween, YouTuber.
Erialakeeles võib olla erikokkuleppeid, näiteks ladinakeelses bioloogia nomenklatuuris on tava kirjutada perekonnanimetus suure ja liiginimetus väikese tähega: Canis lupus, Aloe vera, Lactobacillus casei.
Tsitaatsõna ja võõrnimi
Tsitaatsõnadest on vaja eristada võõrkeelseid nimesid ja nimetusi, mis kirjutatakse läbiva suure algustähega püstkirjas ja mida käänatakse ülakomaga ainult teatud juhtudel (vt ülakoma kasutatakse, p 3). Nimed on näiteks tarkvaraprogrammidel ja internetikeskkondadel (Google, Facebook, Youtube, Skype, Powerpoint), perioodikaväljaannetel (Le Monde, National Geographic, Juridica), kaupadel (Minigrip, Barbie, Pure-Pak), veinisortidel (Merlot, Chardonnay), omaaegne erakonna nimi oli Res Publica. Võõrkeelsed nimetused on näiteks Universitas Tartuensis, Academia Gustaviana, Banking Union ’pangandusliit’, International Organization for Migration ’rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon’.
Võõrkeelne nimetuletis on tsitaatsõna (vrd Youtube ja ingliskeelne youtuber). Eesti liitega võõrnimetuletis ei ole tsitaatsõna: facebooklane, powerpointilik.
Võõrkeelsed pealkirjad käivad eesti tekstis jutumärkides ja püstkirjas.
Mugandamine
Kui tsitaatsõnaga tähistatav mõiste saab Eestis üldtuntuks, aga eestikeelset vastet ei leita, võidakse sõna mugandada, st kirjutada häälduspäraselt harilikus kirjas (vt võõrsõnade kirjutamine). Nii tulevad keelde võõr- ja laensõnad. Uute laenude puhul võivad tsitaatsõna ja mugand mõnda aega paralleelselt käibel olla.
| Vanemaid mugandeid | Uuemaid mugandeid |
|---|---|
| gentleman – džentelmen safe – seif bowl – bool musical – muusikal club – klubi libretto – libreto netto – neto mezzotinto – metsotinto kegel – keegel geisha – geiša cabaret – kabaree conquistador – konkistadoor baroque – barokk snob – snoob stop – stopp | barman – baarmen e-mail – meil bowling – booling (hobikeegel) rucola – rukola (põld-võõrkapsas) pub – pubi risotto – risoto caffè latte – late, latekohv rekka – reka pizza – pitsa lager – laager, laagriõlu sushi – suši cannelloni – kannelloonid tequila – tekiila petanque – petank web – veeb mop – mopp couscous – kuskuss hanukkah – hanuka hijab – hidžaab |
Järeltäpsustus
Novembris 2022 on täpsustatud märkust vene keelest või vene keele kaudu transkribeeritud sõnade kohta.
Kirjandus
- Araabia sõnad eesti tekstis. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus 20.05.2009.
- Tiiu Erelt, Mis on eestlasele eesti morfoloogias raske? – Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 70–71.
- Tiiu Erelt, Need rasked võõrsõnad. – Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 123–124.
- Tiina Leemets, Tsitaatsõnad. – Õiguskeel 2017, nr 2.
- Peeter Päll, Jaapani päritoluga sõnade kasutamisest eesti tekstis. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus. – Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 143–145.
- Maire Raadik, Tsitaatsõnad. – Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 153–156.
- Maire Raadik, Tiina Leemets, Emakeele Seltsi keeletoimkonnas. – Oma Keel 2017, nr 1, lk 35–36.
Märkused
- [1] Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1999, lk 16–17.
- [2] Maire Raadik, Tiina Leemets, Emakeele Seltsi keeletoimkonnas. – Oma Keel 2017, nr 1, lk 35.
- [3] Maire Raadik, Tiina Leemets, Emakeele Seltsi keeletoimkonnas. – Oma Keel 2017, nr 1, lk 35–36.
- [4] Tiiu Erelt, Mis on eestlasele eesti morfoloogias raske? – Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 70.
- [5] Peeter Päll, Teiskeelsete nimede hääldamise juhiseid. – Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toimetanud Maire Raadik. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 2018.
- [6] Einar Kraut, Võõrnimed eesti häälduses. Praktilisi vihjeid üleüldse ja keeliti. Üldalused. Inglise keel. Vene keel. Tartu: Keelehooldekeskus, 2015, lk 14–17.
- [7] Maire Raadik, Tiina Leemets, Emakeele Seltsi keeletoimkonnas. – Oma Keel 2017, nr 1, lk 35.