Võõrnimetuletis on võõrpärisnimest (isiku-, koha-, ettevõtte- vm nimi) tuletusliite abil saadud tuletis, nt Hongkong + -lane > hongkonglane, Hamlet + -lus > hamletlus, Nokia + -lik > nokialik.
Võõrnimetuletised kirjutatakse väikese algustähega: Münchhausen > münchhausenlik, Lübeck > lübecklane, Genf > genflanna, Ras Tafari > rastafarianism, Franklin > franklinisatsioon, Treffner > treffnerist, Krišna > krišnaiit, Mesmer > mesmeriseerima. Võõrnimetuletiste nimeosa ei panda teise kirja (erinevalt tsitaatsõnatuletistest, vt tsitaatsõnade kirjutamine): nordlandlane (mitte nordland’lane), poussinist (mitte Poussin’ist), billcosbylik (mitte Bill Cosby’lik).
Võõrnime mugandamine
Võõrnimetuletistes säilitatakse enamasti tuletusaluse võõrnime algupärane kuju: Thatcher > thatcherism, Heidegger > heideggeriaan, Goethe > goethelik, Wagner > wagnerlik, Newton > newtonlus, Chicago > chicagolane, Firenze > firenzelane, Paraguay > paraguaylane, Wales > waleslane. See tähendab ühtlasi seda, et diakriitilisi märke kasutatakse nimetuletistes sama moodi kui nimedes endis: Dalí > dalílik, Kraków > krakówlane, Oświęcim > oświęcimlane.
Võõrnimi on muganenud
- a) üldtarvitatavamates, enamasti vanemates võõrnimetuletistes: makjavellism, makjavellist < Machiavelli, makartism < McCarthy, šovinism, šovinist < Chauvin, sionism, sionist < Siion, hernhuutlus, hernhuutlane < Herrnhut, luterlus, luterlane < Luther, kukluksklanlane < Ku Klux Klan, obloomovlus < Oblomov, sokraatlik, sokraatiline < Sokrates, galeeniline < Galenos, lukulluslik < Lucullus, bessemeerima < Bessemer, vekkima < Weck & Co. Uuemaid: guugeldama < Google, skaipima < Skype;
- b) vähem kasutatavate liidete ja poolliidete puhul: aragoniit < Aragón, götiit < Goethe, ipriit < Ypres, bartoliniit < Bartholini, nikotiin < Nicot, šeikspiroloogia, šeikspiroloog < Shakespeare, viktoriaan < Victoria, lavrentsium < Lawrence, üterbium < Ytterby.
- Märkus. Mugandkujulise tuletise kõrval on võimalik ka reeglipärane tuletis: marksism ja marxism. Olenevalt lähtenimest võivad mugand- ja originaalkujuline tuletis tugevalt erineda: šovinist ja chauvinist, või siis mitte: hernhuutlane ja herrnhutlane.
Mõne nime puhul on olemas oma- ja võõrliiteline tuletis, nagu samatähenduslikud nietzschelane – nitšeaan < Nietzche, heegellane – hegeliaan < Hegel, frantsisklane – frantsiskaan < Franciscus, benediktlane – benediktiin < Benedictus, maltuslus – maltusianism < Malthus, ning eritähenduslikud danaoslane ’kreeklane’ ja danaiid ’Danaose tütar’.
Ülakoma kasutamine
1. Ülakoma lisatakse nime ja liite piirile siis, kui
- a) nime lõpposa kirjapilt ja hääldus tugevasti erinevad, st kui nimi lõpeb kirjas täishäälikuga, aga häälduses kaashäälikuga, või vastupidi, kirjas kaashäälikuga, aga häälduses täishäälikuga: Shakespeare [šeikspiir] > shakespeare’lik, Voltaire [voltäär] > voltaire’lik, Cartier [kartjee] > cartier’lik, Alsace [alzass] > alsace’lane, Belize [beliiz] > belize’lane, Bordeaux [bordoo] > bordeaux’lane, Glasgow [glaasgou]> glasgow’lane, Melbourne [melbö(r)n] > melbourne’lane, Yorkshire [joo(r)kšir] > yorkshire’lane;
- b) ei taheta rakendada eesti kaashäälikuühendi kirjutamise reeglit: Faehlmann > faehlmann’lik (vrd reeglipärane faehlmanlik), Reimann > reimann’lik (reimanlik), Bonn > bonn’lane (bonlane), Beckett > beckett’lik (becketlik).
Reegli ajalugu
„Eesti keeleõpetus“ (1934)[1] on õpetanud, et ülakomaga eraldatakse võõrapärane tüvi liitest omadussõnades, mis on tuletatud võõrapäraselt kirjutatavatest pärisnimedest, nt kreutzwald’lik (< Kreutzwald), aga aholik (< Aho). Elmar Muuk[2] on ülakoma kasutust näinud lik- ja lane-liitelistes võõrnimetuletistes liite ees siis, kui võõrnime lõpphääliku kirjutusviis ei ole eestipärane: galsworthy’lik, bordeaux’lane. Mati Hint[3] on pidanud vajalikuks kasutada ülakoma siis, kui liide liitub omastavaliselt ja pärisnime tüvevokaali ees on mittehäälduvaid tähti, nt reade’ilik (nimetavalise liitumise korral ilma: readelik).
2. Ülakoma ei panda, kui nimi lõpeb kirjas täishäälikuühendiga, mis hääldub ühe täishäälikuna, või kaashäälikuühendiga, mis hääldub ühe kaashäälikuna: Barbie [barbi] > barbielik, Watteau [vatoo] > watteaulik, Chardonnay [šardonne(e)] > chardonnaylik; Strasbourg [strasbuur] > strasbourglane, Edinburgh [edinburg] > edinburghlane.
- Märkus. Ülakomal on eristusfunktsioon juhul, nagu poe’lik (< Poe [pou], vrd homograaf poelik < pood : poe).
3. Ülakoma võib panemata jätta juhul, kui nime häälduses kaob terve silp, kuid käänamisel ei teki häirivat tähejärjendit: Marseille [marssei] > marseillelane, Cannes [kann] > canneslane. Soovi korral võib ülakoma panna: marseille’lane, cannes’lane.
Vt ka ülakoma.
Sidekriipsu kasutamine
1. Sidekriipsu võib panna tuletistes, mis on saadud
- a) mitmesõnalistest nimedest: Bridget Jones > bridget-jonesilik ~ bridgetjonesilik, da Vinci > da-vincilik ~ davincilik, van Gogh > van-goghilik ~ vangoghilik, Mona Lisa > mona-lisalik ~ monalisalik, Las Vegas > las-vegaslik ~ lasvegaslik, Rio de Janeiro > rio-de-janeirolane ~ riodejaneirolane, Rocca al Mare > rocca-al-marelane ~ roccaalmarelane, New York > new-yorklane ~ newyorklane;
- b) nime sisaldavatest nimisõnafraasidest: onu Sam > onu-samilik ~ onusamilik, isa Goriot > isa-goriot’lik ~ isagoriot’lik, papa Carlo > papa-carlolik ~ papacarlolik.
2. Sidekriipsu ei panda tuletistes, mis on saadud
- a) sidekriipsu sisaldavatest nimedest: Baden-Baden > badenbadenlane, Ekvatoriaal-Guinea > ekvatoriaalguinealane, Taga-Karpaatia > tagakarpaatlane, Põhja-Itaalia > põhjaitaalialik, Ida-Timor > idatimorlane, Toulouse-Lautrec > toulouselautreclik;
- b) nime sisaldavatest eessõnafraasidest: üle Baltikumi > ülebaltikumiline, üle Ameerika > üleameerikaline, üle Euroopa > üleeuroopaline.
Vt ka sidekriips.
Kaashäälikute kirjutamine nime ja liite piiril
Nime ja liite piiril tekkinud kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega: Jeruusalemm > jeruusalemlane (nagu Tallinn > tallinlane), Krimm > krimlane, Mägi-Karabahh > mägikarabahlane, Marss > marslane, Ardennid > ardenlik, Beckett > becketlik. Kui ei taheta rakendada kaashäälikuühendi reeglit, kasutatakse ülakoma.
- Märkus. See reegel ei kehti liitumise tulemusena tekkinud kahe- või kolmekordse kaashääliku kohta: Nepal > nepallane (nepal + lane), Senegal > senegallane, Iisrael > iisraellane, Somaalia > somaallane, Raffael > raffaellik, Opel > opellik, Hegel > heegellus, Antillid > antilllane, Orwell > orwelllik. Vt ka häälikuühendid.
Kirjandus
- Tiiu Erelt 2016. Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 18.
- Mati Hint 1968. Võõrpärisnimede ja nende tuletiste õigekirja vaieldavused. – Keel ja Kirjandus nr 1, 32–41.
- Tiiu Erelt, Rein Kull 1970. Quo vadit eesti õigekeelsussõnaraamat. Sõnavalik, õigehääldus, õigekiri. – Keel ja Kirjandus nr 3, 147–160.
- Sirje Mäearu 1992. Võõrnimetuletiste õigekirjast. – Keel ja Kirjandus nr 8, 489–491; Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik 1996. Keelenõuanne soovitab. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 113–118.
- Sirje Mäearu 2008. Sõnamoodustusabi. Nime-, tsitaatsõna- ja lühendituletised. Nimisõnatuletus. Omadussõnatuletus. Tegusõnatuletus. Määrsõnatuletus. – Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 95–120.
Märkused
- [1] Arnold Kask, Aleksander Vaigla, Johannes Voldemar Veski, Eesti keeleõpetus ja harjutustik keskkooli I klassile (V õppeaasta). Häälikuõpetus. (= Keel ja Kirjandus 1934, nr. 4.) Tartu: K./Ü. „Loodus“, lk 34.
- [2] Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. 8. trükk. Tartu: Teaduslik Kirjastus, 1946, lk 17.
- [3] Mati Hint, Võõrpärisnimede ja nende tuletiste õigekirja vaieldavused. – Keel ja Kirjandus 1968, nr 1, lk 39.