18. novembril toimub Tallinnas Eesti keelenõukogu eestvedamisel järjekordne keelefoorum. Tänavuse foorumi keskseks teemaks on eesti keele maine ehk see, kuidas me ise oma keelest hoolime. Mis keele maine on, millised on meie kõigi võimalused seda mõjutada ja kas me peaksime selleks eraldi jõupingutusi tegema?

Eesti keele staatus ja maine on “Eesti keele arengukava 2021–2035” kolmest strateegilisest eesmärgist esimene. Tuleb aga vaid veidi üldistada, et näha mainet kogu arengukava üldise eesmärgina. Keeleliste hoiakute ja käitumise kujundamisele on suunatud ka arengukava kaks ülejäänud strateegilist eesmärki, keele uurimine ja taristu ning õpe.

Eesti keelt ei räägita ainult Eestis. Mujal elavad eesti keele kõnelejad, nende eesti keele kasutus ja suhtumine oma keelevalikutesse on väljakutse selle poolest, et muukeelses keskkonnas on oma keele hoidmine raskem. Diasporaa näitel saamegi neid väljakutseid praktikas uurida.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on vaja kogu Eesti elu suunamisel lähtuda eesmärgist, et eesti keel ja kultuur jääksid püsima. „Kuid meie avalik ruum liigub võõrkeelestumise suunas ja teeninduses on hakanud eesti keele olukord halvenema, seda kinnitab Keeleameti statistika. Näiteks on järjest rohkem kaebusi teeninduses, eriti taksode puhul, ning kaubanduskeskuste audioreklaamis on eesti keele osakaal kohati 30 protsenti,“ ütles Lukas. „Keel jääb alles ja elab ainult siis, kui seda kasutatakse. Peame tekitama rohkem eesti keele kasutamise võimalusi ja keeleseaduse muutmise eelnõuga just seda teemegi. Laiendame eesti keele kasutusvälja, et ka uued põlvkonnad mõistaks, et eesti keele omandamine on vajalik ja neile endale kasulik. Kui oleme nende sammudega loonud fooni, on tugevamad ka meie argumendid eestikeelsele õppele üleminekuks venekeelsetes koolides. Eesti keele püsimajäämise kõrgharidus- ja teaduskeelena kinnitasime äsja ülikoolidega halduslepinguid allkirjastades.“

Keel on nagu elu: ühelt poolt vajame stabiilsust, teisalt arengut ja muutumist. Eesti keelenõukogu esimees, professor Birute Klaas-Lang kinnitab, et eesti keele hea käekäik ja keeleteemad laiemalt on kõnetanud viimasel ajal avalikkust rõõmustavalt sageli.

Kai kunstikeskuses toimuva Keelefoorumi avaettekande teeb haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Päeva lõpetab poliitikute paneeldiskussioon keelepoliitika kujundamise teemadel. Diskussioonist võtavad osa Tanel Kiik (Keskerakond), Margit Sutrop (Reformierakond), Lea Danilson-Järg (Isamaa), Jaak Valge (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Raimond Kaljulaid (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja Aleksei Jašin (Eesti 200).

Päevakava näeb SIIN. Ülekanne toimub bit.ly/KEELEFOORUM2022 ja Postimehe veebilehel.

Keelefoorumit korraldavad Eesti keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Keele Instituut.

Lisainfo:

Birute Klaas-Lang, birute.klaas-lang@ut.ee 506 9749

Gerly Tuisk, gerly.tuisk@eki.ee, 5666 0973