2022. aasta keeleteo konkursi peaauhinna pälvis Eesti Keele Instituudi inspiratsioonipäev „Näitame keelt“, rahvaauhinna võitsid Eesti Keele Instituudi ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös valminud keeleajaloo teemalised keelekillud ETV-s.

Ministritest koosnev žürii tõstis 29 kandidaadi seast esile veel kolm mullust keeletegu: akadeemilise suurteose „Eesti kõnekäänud“, hääldusäpi SayEst ning Ukraina sõjapõgenikele eesti keele õpetamise. 

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tänas ja tunnustas silmapaistvate keeletegude tegijaid. „Eestis on tugevalt juurdunud traditsioon keeleelu säravamaid tähti tähele panna ja teistele eeskujuks tuua. Tunnustame keeletegusid juba 17. korda ja rõõm on tõdeda, et konkursile oli taas esitatud mitmekesine valik keeletegusid,“ ütles Lukas. „Eesti keel ja kultuur on Eesti riigi suurimad väärtused. Mida rohkem on keelevaldkonda kujundavaid ja armastavaid inimesi, seda selgem on eesti iseolemise tunne. Peaauhinna pälvinud inspiratsioonipäev „Näitame keelt“ hõlmas selgelt ja osavalt kõiki mõeldavaid keele olemuse ja kasutamisega seonduvaid vaatenurki ja valdkondi. Selle haare ulatus luulekeelest ja juutuuberitest keeletehnoloogia ja keeleõppeni. Üldinspireeriv ja õpetlik päev haaras paljude tähelepanu ning avas inspireerival ja mõtlemapaneval moel mitmeid tahke, mis keelel meile veel näidata on.“

Inspiratsioonipäeva „Näitame keelt“ korraldas Eesti Keele Instituut 1. detsembril ning see kujunes 15-tunniseks keelepeoks kogu rahvale. Tegemist on teadaolevalt pikima otseülekandega, kus anti keelenõu, innustati ja julgustati, arutleti eesti keele oleviku ning tuleviku teemadel. Räägiti nii eesti keele hoidjate ja arendajatega kui ka kasutajate ja õppijatega. Ülekande sisulisi teemasid juhatasid ajakirjanikud Neeme Raud ja Sandra Saar, esinejaid oli kokku 36. Kava on leitav siin ja päev on järelvaadatav siin. 

Rahvaauhinna võitsid keeleajaloo teemalised keelekillud, mis esilinastusid ETV-s vabariigi 104. aastapäeval. Eesti Keele Instituudi ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös valminud keelekillud viivad vaataja ajarännakule läbi eesti rahva ja keele ajaloo. Neis saab näha eesti perekonda neljal ajastul: muistsel iseseisvusajal, Rootsi ajal, nõukogude ajal ja tänapäeval. Klipid valmisid keele-, ajaloo- ja filmiasjatundjate meeskonna ja paljude abiliste koostöös ning on seetõttu väikseimate nüanssideni läbi mõeldud ja lihvitud. Paariminutilisse videosse on osavalt koondatud ajastule eriomased keelendid, toit, riietus ja sisustus, mille seob tervikuks näitlejate nauditav esitus. Tekstide autorid on Annika Viht, Tiina Laansalu ja Tiina Paet. Keelekillud on leitavad siin. 

Peaauhinna valimise žürii, kuhu kuuluvad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, tõstis teiste seast esile veel kolm keeletegu, mis edendavad eesti keelt:

• Akadeemiline suurteos „Eesti kõnekäänud I–III “ on valminud teadustöö tulemusena ja selle põhiautor on Asta Õim. Eesti kõnekäändude raamatusse on süsteemselt kokku kogutud eestlaste kasutatud kõnekäänud 17. sajandist kuni tänapäevani. Kahes esimeses köites on kujundkõne liigitatud semantiliselt, esitatud on olulisemad esindustekstid koos murdelise varieeruvuse iseloomustuse ja näidetega, kolmas köide avab tekstid registrina. Väljaanne on mõeldud nii kitsamalt akadeemilisele kui ka laiemale lugejaskonnale, see on oluline ja vajalik lisamaterjal üldharidus- ja kõrgkoolide õppeprogrammidele, kuid ka ajakirjanikele, tõlkijatele ja igale keeletundlikule kasutajale.
• Hääldusäpp SayEst on mobiilirakendus, mis on mõeldud eesti keele häälduse treenimiseks. Rakenduse hulka kuuluvad õppevideod ja hääldusharjutused, mis toetavad eesti keele häälduse harjutamist. Rakendus on mõeldud algajale eesti keele õppijale, kasutajaliides ja õppevideod on inglise ja vene keeles. SayEst on esimene ja ainus keeleõpperakendus, mis õpetab eesti keele hääldust ja annab kasutajale tema häälduse kohta ka tagasisidet. Hääldusäpi rakenduse loojad on Tartu Ülikooli foneetika labori teadlased Katrin Leppik, Pärtel Lippus ja Anton Malmi.
• Vabatahtlike abil Ukraina sõjapõgenikele eesti keele õpetamise projekt algatati Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eestvõttel aasta tagasi märtsis ning selle eesmärk oli leida vabatahtlikke eesti keele õpetajaid ja tugiisikuid pidevalt lisanduvatele sõjapõgenikest õpilastele ja täiskasvanutele Tartus. Vabatahtlikke valmistati ette kahepäevaste koolitustega, mille käigus räägiti arengu- ja traumapsühholoogia teemadel, tutvustati ukraina keelt ja kultuuri, mängustatud keeleõppe meetodeid ja keeleomandamise põhitõdesid. Projekti eestvedaja on Virve-Anneli Vihman. 

Taustainfo 

Keeleteokonkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Keeleteo konkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Emakeele Selts.