Eesti on väike riik, aga igas paigas on kõneldud veidi isemoodi keelt. Saame rääkida põhjaeesti murretest, mille moodustavad saarte, lääne-, kesk- ja idamurre ning kirderannikumurded, ja lõunaeesti murretest, kuhu kuuluvad Mulgi, Tartu ja Võru murre. Iga murderühm jaguneb omakorda väiksemateks paikkondlikeks murrakuteks, mida on Eestis üle saja.
Räägime lähemalt sellest, millised loodusega seotud sõnad on kasutusel Eesti eri paigus ja milliseid nimetusi on andnud rahvas kevadlilledele. Kevad-sõnal endal on juba mitmeid variante: põhjaeestis kevad, kevade, kebade, lõunaeestis kevväi. Kui kirjakeeles ööbik laksutab, siis Karksis kiriküüt laksutep ja Võrumaal sisask ~ sisass laksutass. Kui põhjaeestlased läh(e)vad metsa, siis lõunaeestlased läävä mõtsa. Meil on päike, päikene, päiges, päävike, aga kõige ulatuslikuma levikuga on päikese nimetus päev (pääv, päiv).
Loe edasi siit. (Postimees, 10.04.2021)
