Eesti Keele Instituut

Mida me õigupoolest mõtleme, kui tahame õigel kujul väljenduda? Kas me mõtleme õigesti?

Kas lugeja pea läks nüüd õige sassi, kui nii palju “õigeid” sõnu ritta laduda?

Äsjase Vikerraadio e-etteütluse tekst pani keelehuvilised kihama, sest seal oli korraga õigeks loetud nii “õigesti” kui ka “õieti”. Küsiti, kuidas nii võib, sest “kogu elu” on need sõnad tähendanud eri asju. Etteütluse korraldajate sõnutsi oli tegemist teadliku võttega, millega muu hulgas viidati Jaan Kaplinski skeptilisusele kirjakeele kunstlike tähenduseristuste suhtes, samuti taheti tähelepanu juhtida sellele, et lause räägib emakeele kõnelejatest, kes puht teaduslikust seisukohast ei saagi loomuliku keele reeglite vastu eksida.

Asi läheb põnevaks siis, kui uurida sõnade “õieti” ja õigesti” tähendust tegelikus keelekasutuses ja eri sõnaraamatutes-käsiraamatutes. Sõnaga “õigesti” suuri probleeme ei ole, sest sellel on enamasti üks tähendus: õigel kujul või viisil. Sõnal “õieti” on tegelikus pruugis kaks tähendust: 1) õigupoolest, ja 2) õigesti, õigel viisil. Esimene tähendus on siiski märksa sagedam.

Edasi loe siit. (Postimees, 20.03.2021)